Kas kaotatud käsiraha on võimalik tagasi saada?

Priidu Pärna
13.11.2019
Käsiraha tuleb tagastada, kui leping jääb sõlmimata ostjast sõltumata põhjusel. | Shutterstock

Lugeja küsib: Minu tuttav soovis osta uut korterit ja vormistas kindluse mõttes käsirahalepingu – 10% eluaseme hinnast. Paraku olid nad sunnitud lepingust taganema seoses pereisa töökaotusega. Aga kuna nad olid allkirjastatud lepingus kinnitanud, et ostust taganemise korral sissemakstud käsiraha kaotavad, siis nii jäigi. Olen nüüd hakanud mõtlema, kas see ikka oli seaduslik. Kui ei, siis millise aja jooksul tagasiulatuvalt saaks sellist tehingut vaidlustada?

Käsiraha

Mis on käsiraha? Võlaõigusseaduse kohaselt on käsirahaks ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Lepingu lõpuleviimisel arvestatakse makstud käsiraha võlgnetava summa katteks. Käsiraha maksmine peab näitama ja kinnitama osapoolte kindlat kavatsust põhilepingu sõlmimiseni jõuda.

Seadus ütleb nii: kui käsirahaga tagatud leping jääb täitmata käsiraha andnud lepingupoole süü tõttu, jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Seda raha jäämist teisele osapoolele võib nimetada ka valurahaks müüjale, kes ju lootis, et tehing viiakse lõpuni, ja hoidus samal ajal omandit ka teistele müümast. Käsiraha tuleb tagastada, kui leping jääb sõlmimata ostjast sõltumata põhjusel. Tuleb arvestada, et kord sõlmitud lepinguid tuleb täita, sh kokku lepitud sanktsioonide osas.

Kinnisvaratehingute puhul tavaliselt eraldi käsirahalepingut ei sõlmita, vaid käsiraha hõlmav punkt on osa kinnisvara broneerimislepingust või notariaalsest eellepingust. Käsiraha asemel võidakse kasutada ka muud mõistet, nagu broneerimistasu, esimene sissemaks vms. Sellistes lepingutes lepitakse kokku ka alused, millal lepingust võib taganeda ja kui suur summa siis müüjale valurahaks jääb.

Sageli lepitakse kokku, et kui müüja ise ei peaks oma kohustust täitma, on ostjal õigus käsiraha tagasi saada ja nõuda ise müüjalt valuraha. Erandina ei ole lubatud taganemise puhuks leppetrahvi maksmises kokku leppida juhtumitel, kus müüja poolel on ettevõtja ja ostjaks eraisikust tarbija. Lepingutest tulenevate vaidluste korral on nõuete esitamise tähtaeg kolm aastat.

 

Sarnased artiklid