Piret ja Veljo ostsid avara neljatoalise korteri vastvalminud majja, kus ruumiplaneering ja siseviimistlus olid juba paigas. „Soovisime oma uue kodu kiiresti hubasemaks muuta, aga me ei tahtnud väga palju raha kulutada ega ka juba tehtut lõhkuda,” meenutavad väikeste laste vanemad, kellele lihtsus ja mugavus olid väga olulised. „Elina pakkuski meile lahendusi sellest lähtuvalt,” kinnitavad nii Piret kui ka Veljo.
„Elina soovitustest meeldisid meile eriti just tapeetide valik, aga ka köögimööbel ja esiku-köögi süvistatud valgustid. Musta värvi kasutamise ulatuses algul pisut kahtlesime, aga usaldasime sisekujundajat ning jäime tulemusega lõppkokkuvõttes väga rahule. Saime ka aru, et praktiliste küsimuste osas on pered üsna erinevad ning oma soove tuleb sisekujundajale selgelt edastada. Näiteks oli meil vaja päris palju kappe ja panipaiku, kuhu asju silma alt ära panna. Esiku maast laeni sisseehitatud kapid lahendavad selle probleemi,” kiidavad nad asjatundja tööd.
Sisekujundaja Elina Freimuth, millest sai alguse selle neljatoalise korteri kujundus? Millises järgus korter oli, kui sind appi kutsuti?
Minu töö algas siis, kui kõik siseviimistlustööd olid tehtud ning kõik kommunikatsioonid ja sanitaartehnika juba paigas. Isegi kardinad olid olemas. Projekteerimist alustasime teadmisega, et pererahvas ei plaani selles kodus kuigi pikalt peatuda. Seetõttu ei planeeritud ka meeletuid investeeringuid ega suuremat ehitust, näiteks köögi või kogu korteri üleüldist planeeringu muutmist. Otsustasime arvestada juba tehtud valikutega ning kõik ülejäänu sellega sobitada. Siiski kohendasime mõnevõrra valgustuslahendust esikus ja köögi ripplaes.
Millest lähtusid värvi- ja materjalivalikul? Kas perel oli juba oma nägemus olemas?
See kodu oli meil pererahvaga juba teine ühine projekt, mistõttu anti mulle üsna vabad käed. Arutasime küll alguses läbi, et olemasolevate kardinatega me kujunduse juures arvestama ei pea, kuid mingil määral need ikkagi meid valikute tegemisel suunasid – oli hea alustuseks kusagilt kinni hakata. Lõpuks kujuneski nii, et polnud mingit vajadust neid välja vahetada. Ja arvestades, et aknapinda on korteris palju, osutus see kindlasti ka päris suureks kokkuhoiuks. Seega võib öelda, et kardinad said mõnes mõttes lähtekohaks värvide ja kujunduse valikul. Kõige määravamaks olid aga siiski maja arhitektuurne olemus, mere vahetu lähedus ja akendetagune kasesalu. Üritasin kõnealusesse interjööri tuua seda põhjamaist kargust ja samas ka soojust.
Kuidas sündis selle kodu köök? Milliseid materjale seal on kasutatud?
Köök pidi sulanduma üleüldisesse suhteliselt monkroomsesse tausta, et saaks hiljem lihtsa vaevaga detailide abil värvi lisada. Seetõttu valisime ka köögimööbli materjalid ja köögitehnika mustad ja/või valged. Köögi paigutusega oli võimalik parandada algset planeeringut. Tänu köögisaarele on nüüd köögis toimetajal hea ülevaade ülejäänud ruumis toimuvast, silmside teiste pereliikmete või külalistega ning võimalus nautida akendest avanevat suurepärast vaadet. Köögiplaneeringu kujunemise ja suure söögilaua paigutuse tõttu võtsime ette ka mõned muudatused valgustuse osas. Materjalidest eelistasime värvitud MDF-i ja laminaati. Sellise planeeringuga köögi puhul – nurgalahendus ja saar – on see võrreldes näiteks puidu ja kivi kooslusega rahaliselt palju soodsam. Töötasapinna tagasein sai kaitseks klaasi, mida on väga mugav puhastada, lisaks annab selle läikiv pind lihtsale värvitud seinale hoopis luksuslikuma ilme. Hea lihtne lahendus.
Kuidas lahendasite elutoa? Põhjenda sealset mööbli- ja värvivalikut.
Valdavalt Ikeast pärit mööbel on teadlikult valitud lihtsa joonega ja suhteliselt neutraalsetes toonides. Värvi annavad tekstiilid: BoConceptist pärit vaip ja padjakatted, millega on lihtne ruumi ilmet muuta. Kui on avatud köök-elutuba, siis tuleb elutuba sisustades arvesse võtta ka köögimööblit. Kuna viimane on lihtne must-valge, mõjuvad puidust söögi- ja diivanilaud tasakaalustavalt ning lisavad ruumile soojust. I-le täpiks on söögilaua kohal olevad industriaalsed rippvalgustid ja Eamesi stiilis toolid.
Millised tulid esiku- ja vannitoa panipaigad?
Nagu ikka uutes kodudes, oli ka siin suur puudus panipaikadest. Korteri proportsioone arvestades oli koridori põrandapinda liiga palju. Üsna kasutu ruum muutub aga kohe praktiliseks, kui anda sellele mõni kasulik (siin näiteks panipaiga) funktsioon. Tuli jälgida, et ruum ei jääks liiga kitsas ega „umbne”. Seetõttu plaanisin esialgu veidi madalama kõrgusega kappe (u 140–150 cm), et silmade kõrgusele jääks rohkem õhku ja avarust. Praktilistel kaalutlustel said kapid lõpuks siiski laeni. Otstes paiknevate riiulite tõttu on mahukas kapp-panipaik ka jätkuks elutoa sisustusele. Et pesukuivatusrestid silma ei riivaks, tundus mõistlik näpistada vannitoas töötasapinnast ruumi ka kuivati jaoks. Vannitoa sisustus tundub märksa läbimõeldum ja kompaktsem, kui ehitada pesumasina ja kuivati „tornile” ümber kapp.
Selles korteris domineerivad just tapeedimustrid. Kuidas nende valikuni jõudsite?
Tapeedivalikut mõjutasid ühest küljest olemasolevad kardinad, oma osa oli ka seinte värvil, mida tungiva vajaduseta üle värvida ei plaanitud. Kodukontori musta-valgeruudulist tapeeti soovitasin kasutada juba eelmises korteris. Tol korral ei jäänud see valik peale, kuid seekord oli pererahvas vist jõudnud mõttega harjuda. Idee panna kööki-söögituppa kasetüvemustriline tapeet sündis otseselt aknatagusest kasesalust. Oli ka teisi valikuid, kuid pererahvale hakkas meeldima mõte pargi pikendamisest tuppa.
