Tee ise | Hapukapsas oma kapsapeadest

Kaja Kurg
Igati kasulik ja vitamiinirikas. | Shutterstock

Aastavahetuse peolaua jaoks on paras aeg kapsas hapnema panna detsembri esimestel päevadel, sest värskelt valminud hapukapsas on alati maitsvam kui see, mis kauem seisnud.

Hapendamiseks sobivad põhimõtteliselt kõik valge peakapsa sordid, kõige paremini aga need, millel on õhukesed peenete roodudega lehed, tihke pea ja lühike sisevars. Paljud sordid ongi aretatud spetsiaalselt hapendamiseks.

Kõige maitsvama hapukapsa saamiseks tasub kasvatada keskvalmivaid sorte, sest need on varajastega võrreldes suhkrurikkamad. Keskvalmivate sortide kasvuaeg ehk aeg istiku kasvukohale istutamisest kuni tehnilise küpsuse saabumiseni on keskmiselt 90–110 päeva. Olenevalt sordist saab neid hakata koristama augusti lõpul või septembri algul.

Hilised ehk säilitussordid sobivad hapendamiseks veidi vähem, sest need sisaldavad kibedaid bioaktiivseid aineid, mis aitavad kapsal säilida. Seetõttu ei saagi hilissügisel ja talvel tehtud hapukapsas nii maitsev, kui võiks. Aga hea on teada, et kevadeks säilitusainete sisaldus kapsapeas väheneb ja siis saab ka säilitussortidest maitsva hapukapsa.
Hapendada võib ka punast peakapsast, aga kähar peakapsas rohke valgusisalduse tõttu selleks ei sobi.

 

Mõned vihjed kasvatajale
 

* Tavaliselt kasvatatakse kapsataimed ette, aga keskvalmivad sordid võib ka mai keskel otse kasvukohale külvata.

* Kata külv kohe looriga, et kaitsta tärkavaid taimi öökülma ning maakirpude, kapsaliblikate, kapsakoi jt kahjurite eest. Hoia peenral loori umbes kuu aega.

* Vajaduse korral harvenda siis, kui taimedel on arenenud esimene pärisleht.

* Hapenduskapsas tuleb koristada kuiva ilmaga, sest käärimiseks vajalikud piimhappebakterid asuvad taime pinnal ning vihm peseks neid sealt vähemaks.

* Koristusküps kapsapea tundub käega katsudes kõva, see on saavutanud sordiomase suuruse. Pead katvad ülemised välislehed on muutunud heledamaks.

* Kui koristamisega hilineda, võivad pead lõheneda. Õnneks leidub väga lõhenemiskindlaid aretisi.

* Külmavõetud kapsast hapendada ei saa.

* Kapsas säilib kõige paremini 0–1° juures. Juba paar kraadi soojemas ruumis säilivusaeg lüheneb. Kuivamise vältimiseks võib kastid katta kattelooriga.

 

 

Häid hapendussorte
 

’Atria’ F1  – kergelt lapik pea, lühike sisevars.

’Brigadier’ F1 – aretatud spetsiaalselt hapendamiseks, tihe ja suhkrurikas.

’Cilema’ – sobib hästi esimeseks hapenduseks (kasvuaeg 75 päeva).

’Jõgeva’ – rahva suur lemmik, magus ja mahlane (kasvuaeg 90–100 päeva).

’Kalibos’ – eriti suhkrurikas, imehea maitse (koonusja kujuga sort).

’Krautman BZ’ F1 – tihe ja lõhenemiskindel, tuntud hapendussort.

’Padoc’ F1 – lühike kasvuaeg (89 päeva), suur pea, lühike sisevars.

 

Miks tasub süüa hapukapsast?
 

* Hapukapsas on 200 korda rohkem C-vitamiini kui hapendamata kapsas.

* Sisaldab palju piimhappe- jm probiootilisi baktereid ning ensüüme, mis hoiavad korras seedimise ja tugevdavad immuunsüsteemi.

* Paar suutäit annab sama palju kasulikke baktereid kui purgitäis kallist raha maksnud probiootilisi kapsleid.

* Tugevdab luid, sest sisaldab ohtralt K2-vitamiini ja kaltsiumit, mille imendumist soodustab rohke C-vitamiin.

 

 

Sarnased artiklid