1. Hoia lihvitav pind puhas
Pärast mõningast lihvimistööd tekib orbitaal- ja ekstsentriklihvijate alla õhukene lihvtolmu kiht, mis takistab täielikku kontakti liivapaberi ja lihvitava pinna vahel. See aga omakorda teeb kogu lihvimisprotsessi veel aeglasemaks. Efektiivseim moodus liivapaberi alla tekkinud lihvtolmust lahti saamiseks on lihvija külge ühendatud sisselülitatud tolmuimeja. Osadel lihvijatel võib see lihtne liigutus lihvimisefektiivsust lausa kaks korda tõsta!
2. Ära lihvi orbitaallihvijaga puitu keerdusid
Käsitsi lihvides saab töö lühema ajaga valmis, kui surud liivapaberit vastu puitu tugevamini ja liigutad kätt kiiremini. Orbitaallihvijaga aga see strateegia ei toimi ja saad hoopis vastupidise tulemuse. Liiga suur surve ja/või kiirus jätab puitu liivapaberi pöörlemisest tingitud keerud, mida ei pruugi enne peitsimist või muud viimistlemist nähagi olla. Need keerud tuleb ilusa lõpptulemuse huvides aga maha lihvida. Kerge käsi ja kannatus on siin edu võti.
3. Jäta iga teine karedusaste vahele
Tegelikult ei ole mingit vajadust töödeldavat detaili siledaks lihvides absoluutselt iga karedusastmega liivapaberit kasutada. Selle asemel alusta näiteks 80st, liigu 120le ning lõpeta 180ga. Või siis liigu sellise skeemi järele: 100-150-220. Pidev paberi vahetamine pigem aeglustab töö kulgu.
4. Kahekordista enda produktiivsus
Kui juhtud kahte ühekäe lihvijat omama, (orbitaal- või ekstsentriklihvijat) võta topeltkiire töö huvides mõlemad korraga kasutusse. Hoia lihvijad kindlasti üksteisele lähedal ja kujuta ette, et need on üks masin. Kui lihvijad peaksid üksteisest eemale triivima, võid mõndasid kohti liiga palju, teisi aga liiga vähe lihvida. Mõistagi on see tehnika hea vaid siledate pindade, mitte keeruliste kohtade kiiremaks lihvimiseks.
5. Lihvi suured tükid enne lõikamist siledaks
Enne, kui hakkad suurt tükki pisemateks detailideks lõikama, lihvi see 80-se või 100-se liivapaberiga kriimustustest ja ebaühtlustest puhtaks. Sa raiskad küll natukene aega prügihunnikusse sattuvaid tükke lihvides, kuid säästad seda pikemas perspektiivis. Pikkade laudade lihvimine on kergem ja vähem aeganõudvam, kui üksikute valmis lõigatud tükkide valmis seadmine ja kõigi ükshaaval lihvimine - lintlihvija on selle töö jaoks tavaliselt parim.
6. Kui sile on piisavalt sile?
Avatud süüga puidud, nagu näiteks tamm on oma loomu poolest jämedate kiududega ja kareda tekstuuriga, seega nende võimalikult siledaks lihvimine on üldjuhul enese aja raiskamine. Seevastu aga kinnise süüga puit, näiteks kirss või vaher võib piisavalt peene paberiga äärmiselt siledaks minna.
Ka viimistlus loeb - paksude kihtide, näiteks laki või polüuretaani jaoks võib avatud süüga pinna puhul lihvimise lõpetada 150-se paberiga, lahtise süüga puidu puhul aga 180-sega. Õlide ja muude taoliste viimistluste puhul lihvi lahtise süüga puit vähemalt 220-ga üle, ning kinnise süüga materjal 240-sega.
7. Lao lauad virna ja lihvi paremini servi
Lisaks laudade lamedatele külgedele tahad Sa tõenäoliselt ka nende servi lihvida. Seda on parem teha, tõmmates pitskruvidega mitu lauda korraga lapiti kokku, ning lihvides mitme laua serva korraga. Selliselt ei teki vajadust lihvijat ühe õhukese serva peal balansseerida, riskides serva viltu lihvimisega. Lisaks tulevad selliselt lihvitud lauad kõik ühesugused, sest mmaterjali eemaldatakse kõikidelt täpselt võrdselt.
8. Lihvi ristikiudu
Üldiselt on soovitatud (eriti lintlihvijaga) mööda kiude lihvida, et masin viimaseid välja ei rebiks. Kui aga juhtud lihvima väga karedat ja ebaühtlast pinda, on palju kiirem esialgu justnimelt ristikiudu lihvida ning pärast juba siledam pind masinaga mööda kiudu üle tõmmata.
Allikas: Tööriistamaailm
