Sel aastal toimub lilleralli 4. augustil ja nagu ikka, kostitab iga talu külastajaid silmaringi avardavate aiaretkede, loengute, koolituste vms.
Lillerallil osaleb ka tuntud aiandusõppejõud Jaan Kivistik. Praegu maineka aednike suguvõsa vanemasse põlvkonda kuuluv mees osales ka esimesel lilledepäeval 1958. aastal. Toona püüdis pere neljast vennast noorim Unole igati abiks olla. Üritus toimus nende kodus ning nagu praegugi jagati kohale tulnuile teadmisi ja vahetati kogemusi.
Uno Kivistik (1932–1998) oli sel ajal Roogoja tallu toonud juba oma viinapuud ja roosid. Esimesed 5 viinapuuistikut saatis noormees 1954. aastal Krimmis sõjaväes olles postiga isale. Sellest ajast peale on Roogojal kasvatatud viinapuid nii seina ääres kui ka kütteta ja küttega kasvuhoones. Uudishimust sai hobi ja hiljem töö, et selgitada välja meie kliimasse kõige sobivamad viinamarjasordid. Praegu on Roogoja talus katsetuses üle 150 viinamarjasordi. Lilleralli ajal esitletakse osa neist.
Muljet avaldav kollektsioon
Kuna Roogojal on aastaid tegeldud elulõngadega, tutvustab Taavi Kivistik lillerallil nende pere rikkalikku kollektsiooni. Sellesse kuulub 23 elulõnga looduslikku liiki ning üle 270 sordi ja hübriidi.
Elulõnga kasvatusega alustasid tema vanemad 1974. aastal. Kuna toona polnud Nõukogude Liidus huvitavaid elulõngasorte saada ja välismaale ei pääsenud, hakkasid Uno ja Aili Kivistik ise tegelema aretustööga. Uno oli kirglik sordiaretaja. Ta on loonud 12 õuna- ja 15 roosisorti ning koos abikaasaga 146 elulõngasorti.
Põline aianduspiirkond
Üle 100 aasta on Roogojal haritud põldu, kasvatatud loomi, tegeldud mesinduse ja aiandusega. 1960. aastatel rajati talu maadele Johannes Lauristini nimelise kolhoosi aiand ning lilledepäevad kujunesid aiandi ja Roogoja talu ühisüritusteks, kuhu tuldi nii lähedalt kui kaugelt.
Esimesest lilledepäevast alates kõneldi olulistel (aiandus)teemadel, aga pakuti ka meelelahutust. Näiteks toimusid silmastamisvõistlused, tehti lilleseadeid, pruudikimpe jne.
„Meil polnud kommerts-, vaid ikka rahvavalgustuslik üritus,” mainib Aili Kivistik. Siis lisab, et sellest kasvas lõpuks välja Türi lillelaat, sest Karla külas abiks käinud tema abikaasa aianduskooli kursusekaaslased lubasid oma kodukohas midagi samalaadset teha ja tegidki.
Pärast kolhoosi lagunemist toimusid lilledepäevad taas Roogojal, osutudes eriti menukaks viinamarjakasvatajate ja elulõngahuviliste seas. Isa elutööd jätkav Taavi Kivistik nendib, et elulõng on müstiline taim. Ta võib magada mullas 1‒2 aastat ja tõusta siis taas üles. „Elulõng ei lähe välja, ta jääb sisse ning võib mullas suikuda isegi 10 aastat. Näiteks veesoontel ta ei taha kasvada... Elulõnga ei saa keegi selgeks õppida. Temaga peab suhtlema ja suhestuma, ka leppima. Kui teda haigused ei kimbuta, siis on elulõng väga visa taim,” iseloomustab aednik oma lemmikut.
Lilleralli ajal on Roogoja talus kavas kaks koolitust. Väino Eskla Aiatargast tutvustab uusi marjasorte ja müüb istikuid. Samas saab marju ka degusteerida. Roland Rool jagab soovitusi koduaedade ja väikekasvuhoonete kastmissüsteemide automatiseerimiseks.
Ühiselt ja samas ka üksi
Kui teised Karla küla aiandustalud paiknevad Kuivajõe kaldal, siis noorim neist, Roosoja asub jõest eemal.
„Meie maja sai valmis 2008. aastal ja esimesed roosid tõime aeda kolm aastat hiljem. Täna kasvab meie rosaariumis üle 700 roosipõõsa 300 sordist. Need on põhjamaa karmidesse oludesse sobivad külmakindlad pargi-, pinnakatte-, põõsas-, roni- ja uus-antiikroosid. Samuti on meil Eestis aretatud roosisorte,” tutvustab Roosoja perenaine Christi Unt.
Lilleralli ajal teeb naine oma roosiaias ekskursioone. Jaan Kivistiku koolituste teemad on viinapuuistandiku rajamine ja õunapuude suvine lõikus.
Sadevälja aiandustalus on päevakorral uue rodopeenra tegemine jõe kaldale. Lillerallil osalejail on võimalus oma silmaga näha uue istutusala sündi, teemakohastele küsimustele vastab talu peremees Margus Proos.
Perenaine Jana Proos aga plaanib talu puukooli müügiplatsil rääkida hortensiate lõikamisest ja näidata õigeid võtteid potitaimede peal. Eriti kasulik on see õppus neile, kes alles hakkavad hortensiaid kasvatama.
Gurmaanidele mõeldud loengus tutvustab koduveini tegemist pikaajalise kogemusega veinimeister Suido Saarmets. Miks mitte proovida valmistada veini toompihlakast, arooniast, kultuurmustikast vms?
Sadevälja aia vanimas rodopeenras kasvavadki kultuurmustikad.
„Pakume aiandushuvilistele meie kliimasse sobivaid külmakindlaid taimeliike ja sorte. Enamikku neist saab näha ka meie aias,” räägib Jana Proos.
Tõnise puukoolis kavatseb selle asutaja Tõnis Tenso teha ringkäigu ning rääkida nagu ikka ilupuude ja -põõsate kasutamisest aiakujunduses. Näiteks sel aastal on väga populaarne pihlenelas (Sorbaria sorbifolia) ’Sem’ – puhkedes pronksjate, hiljem punakasroosade-rohekate lehtede ning valgete õitega põõsas.
Puukooli põhivalikusse kuuluvad erinevad enelad ja maranad, mõned kukerpuusordid, deutsiad, veigelad jt. Pea paarikümne tegevusaastaga on Tõnise taimeaed 10 korda kasvanud. Kenasti ritta seatud erinevates (lehe)toonides istikupotid moodustavad pilku püüdva mustriga välja.
„Tulevikus tahan rohkem pühenduda kiviktaimla taimede kasvatamisele, sest need huvitavad mind väga,” tunnistab Tõnis Tenso. Lilleralli programmis on ka loeng kiviktaimlast.
Lohutuseks ja teadmiseks neile, kes lillerallile ei jõua – Karla küla aiandustalude puukoolid ja kollektsioonaiad on avatud sügiseni.
