Drenaaži rajamine keldrisse olgu pigem reegel kui erand

Ketlin Rauk

Keldriga hoonetel tuleks hoone ümber alati rajada drenaaž, sest ainult ventilatsiooni tõhustamine ja niiskustõke keldris sees ei lahenda niiskusprobleemi. | Shutterstock

Keldrist niiskuse tõrjumiseks ja korraliku õhuvahetuse tagamiseks ei piisa enamasti ventilatsioonist, vaid drenaaži rajamine peaks olema pigem reegel kui erand.

Kelder rajatakse üldjuhul maja ehitamise käigus maja alla maapinnast madalamale või eraldiseisva ehitisena.
„Keldri puhul on enamasti eelkõige tegu hoiuruumi, abiruumide või ka tehnosüsteemide paigutamise kohaga – kanalisatsioon-veevärk, küttesüsteem, korstnajalg,” loetleb OÜ Akvedukt hulgi- ja projektimüügi arendusjuht Vallo Vunder. „Olenemata asukohast tuleks kõrge pinnasevee ohu vältimiseks rajada korralik drenaaž ja hüdroisolatsioon, jakatuseveed kindlasti eemale juhtida. Samuti peab liigniiskuse, aga ka radoongaasi vältimiseks olema tagatud hea õhuvahetus. Viimasele aitab kaasa korstnaventilatsioonilõõri või tahkeküttekatla kasutamine keldris. Akende olemasolu korral piisab aeg-ajalisest tuulutamisest, tihti aga rajatakse ka statsionaarne sundventilatsioon.”