Elektriküte – pigem mugav lisaküte

Allar Läll
Elektrikütte puhul peetakse kahjulikuks, kui küttekeha puutub otseselt kokku ruumiõhuga. | Shutterstock

Elektrikütte paigaldamisel tuleb ennekõike veenduda, kas olemasolev elektripaigaldis kannatab elektrikütte koormust. Selleks tasub välja selgitada paigaldatavate radiaatorite ja teiste kütteseadmete võimsus. Seejärel on soovitav kutsuda elektrik, kes vaatab elektripaigaldise põhjalikult üle ning veendub süsteemi ohutuses.
 

Elektrikütet on hõlbus paigaldada olemasolevasse elamisse, sest selle üles seadmine on märgatavalt kiirem ja odavam kui näiteks veeradiaatorite paigaldus. Samuti on elektrikütte eeliseks tema kasutusmugavus – ei pea transportima küttematerjali, hooldama katelt ega muretsema torude külmumise pärast. Just seetõttu sobib elektriküte eriti hästi maakoju, mida ei soovita talvel kütta. Samas, kui ootamatult jahedamal ajal ikkagi suvilasse satutakse, on lihtne tuba soojaks saada.

Enim kasutatakse elektriradiaatoreid, elektrilist põrandakütet ja soojuskiirgureid. Õhksoojuspumpa ei saa üheselt kindlasti elektrikütteseadmeks lugeda, ehkki välisõhu temperatuurist sõltuvalt võib see ka päris palju elektrit tarbida.

Elektrikütte puhul peetakse kahjulikuks, kui küttekeha puutub otseselt kokku ruumiõhuga, kuna see vähendab õhuniiskust ning annab õhus lenduvatele osakestele laengu. Seetõttu on parem lahendus näiteks elektriline põrandaküte.

Elektrikütte igakuine kulu on võrreldes teiste küttelahendustega pigem kallis, ent samas võib süsteemi rajamiseks tehtud esmane investeering olla oluliselt soodsam. Valiku langetamisel tuleb silmas pidada ka elektrikütte igapäevast kasutajamugavust ning konkreetse elamu eripärasid.

Elektrikütte tugevused on kasutusmugavus ja suhteliselt soodne paigaldus – elektrikütteseade soojeneb kiiresti ning ei saa talvel külmuda. Ka on tänapäevaste lahendustega võimalik elektrikütet juhtida näiteks nutiseadmete kaudu.

Elektrikütte miinused on kõrgemad igapäevased kulud ning õhule avatud seadmetest tingitud kuiv õhk.

Kui talv on väga külm, ei suuda näiteks õhksoojuspump üksi piisavat toatemperatuuri luua, mistõttu on lisaküte vajalik. Õhksoojuspumba ja elektriradiaatori koos kasutamine on levinud eeskätt kortermajades, kus puudub kaugküte või muu ühtne küttesüsteem. Sel juhul on kortermaja elanikul elektriküte sisuliselt ainus võimalik valik.

Ahjuküte näiteks on küll hubane, ent kui see on ainus kütteviis, on selle suur miinus ajakulu: talveõhtul koju jõudes on toad külmad, siis köetakse ahi soojaks ja magamaminekuajaks on tuba liiga palav. Hommikul ärgates on temperatuur parajalt soe, ent siis minnakse tööle ning õhtuks on tuba jälle jahe. Et sellest ringist välja saada, on mõistlik kasutada elektrilist lisaküttekeha, mis hoiab toas püsivalt mõõdukat temperatuuri.
Aga et küttekulusid kokku hoida, soovitame esmajärjekorras üle vaadata hoone soojapidavuse ja ventilatsiooni.

Sarnased artiklid