Peale sügavimmutamise saab puidule vastupidavust lisada termotöötlusega – puidule antakse niiskuskindlus rohkem kui 160kraadises hapnikuvaeses keskkonnas. Aga kuna plekkuumutamine hiljem kasutajate tervisele mingit ohtu ei kujuta, siis pole see puidukaitseviis ka selle loo teemaks.
Arvestatavat terviseohtu võivad endas peita immutusvahendisse selle tõhususe huvides lisatud ohtlikud, teinekord lausa mürgised ained.
See mürgine ja ohtlik Tanagard
Tänapäevaste, üha rangemate nõuete survel on immutuskemikaalid muutunud puhtamaks ja vähem ohtlikuks kui näiteks kümmekonna aasta eest. Siiski pääseb vahetevahel jaemüüki ka ohtlike ainetega rikastatud immutusvahendeid või nendega immutatud materjali.
„Eestis kõige rohkem levinud ainega Tanalith E immutatud puit ja sellega terrassilaudu töötlevad ettevõtted on hakanud immutuslahusesse lisama mürgist biotsiidi Tanagard, mille abiga soovitakse säilitada immutusmärja materjali kaubanduslik välimus mitmeks kuuks," kirjeldab aiakujundaja Toomas Türk maad võtnud suundumust. "Selliselt töödeldud puiduga kokkupuute tagajärjel võib aga ka tervel täiskasvanul tekkida tõsine reaktsioon, lööve või ilmneda allergia, väikelapse elu võib aga lausa ohtu sattuda."
Samas on sellise aine laste organismi sattumine seda tõenäolisem, kuivõrd nendel käivad näpud sageli iseenesest silma ja suhu.
Toomas Türk märgib, et poode peab varustama ainult kuiva immutatud materjaliga, sest siis on biotsiidid puidu rakkudesse kinnitunud ning inimeste kokkupuude mürgiste ainetega välistatud. Kui selline kord juba korralikult kuivanud puit peaks hiljem näiteks vihmast või lumesulaveest uuesti märjaks saama, ei pääse kemikaal sellest enam väljapoole liikuma ja materjal säilitab oma ohutuse.
Sageli satub immutatud, kuid veel kuivamata puit siiski kauplusesse, sest pärast immutamist soovitakse see kiiresti müüki paisata. Kuivatamiseks pole aega, materjal mässitakse kohe kilesse ja viiakse lattu, sealt juba poodi. Kile sees aga puit enam ei kuiva. Ostjale mõõdetakse vajalik kogus terrassilauda otse sellest kiletatud pakist ja ta viib selle koju, aimamata, et tegemist on potentsiaalse mürgistusohu allikaga.
Türk soovitab enne immutusvahendiga töödeldud puitmaterjali ostmist jälgida selle pinnakuivust, samuti tasub tootega kaasas käivalt sertifikaadilt järele vaadata, millist immutusainet on kasutatud. Seega ei maksa puitu, meie läbi aegade hinnatud ja armastatud ehitusmaterjali selle pärast nüüd vältima hakata, küll aga väärib tähelepanu asjaolu, millega ja kuidas seda puitu on töödeldud.
Kemikaal on odav lahendus
Puittoodete sügavimmutuse ja puidukaitsevahendite müügiga tegeleva OÜ Hansacom juhatuse liige Margus Remmak selgitab, et ennekõike võiks olla kaupluste ülesanne, lausa kohustus jälgida, et immutusmärg materjal kaupluse lattu või müügisaali ei satuks.
"Hallitusevastast Tanagardi lisatakse immutusainesse just selleks, et materjali ei peaks kuivatama, selle saaks kiiresti ära pakkida ja müüki suunata," kirjeldab Remmak mõnede puidutöötlejate kihu ülimürgise aine kasutamise vastu. "Poed ei tohiks kuivamata materjali vastu võtta, sest ostja ei tea sageli ohtu aimata ega oskagi seda kontrollida. Läinud aastal aga juba leidsid aset mõned just sellest ainest tingitud mürgistusjuhtumid."
Remmak on seda meelt, et kui panna immutuskohas lauad korralikult staablisse ja lasta neil päev-paar kuivada, kinnistuks ka Tanagard puitu ega kujutaks endast enam ohtu. Suvesooja ja tuulega võtab see protsess ehk ainult päeva. Just seda aga ei vaevuta pahatihti tegema.
Ohtlikku Tanagardi on iseenesest immutuslahuses vaid paar protsenti, ülejäänud 98% on vesi, aga sellest piisab, et muuta ollus allergiat või ülitundlikkust põhjustavaks. Sellise puidukaitse alternatiivid oleksid termotöötlemine, kuumõliimmutus või termotöödeldud materjali veel lisaks linaõliga immutamine. Linaõli ei lase vedelikul puidu sisse imbuda. Puidu kestvuse seisukohalt pole aga suuremat vahet, millist immutuslahust kasutatakse. Miks aga siis ikkagi kemikaali poole pöördutakse?
Eks asi ole ikkagi hinnas – kemikaalidega töötlemine tuleb materjalitootjale odavamalt kätte ja ka tulemus valmib kiiremini. Tasub tähele panna, et pruunid ja rohelised toonid annavad märku immutustehnoloogia kõige odavamatest lahendustest.
Immutamine, mis annab materjalile kuni paarikümne aasta pikkuse eluea, on niikuinii poolik lahendus, sest pikaajalisema, sisuliselt igikestva kaitse annab ilmastiku käes olevale puidule – eriti, kui tegemist on iseenesest juba tugeva seedermänni puiduga – ikkagi termotöötlus või autoklaavis vaakumsurve tingimustes toimuv kuumõlitöötlus. Selle heaks tunnistajaks on Põhjamaade rannakirikud, mis sajandite eest käsitsi kuuma hülgerasvavahaga üle tehti. Nende kohta võib kindlalt öelda, et ei idane ega mädane.
Lisaks on selline puidukaitsemoodus keskkonnasõbralik ega ole karta mingeid ohte inimeste tervisele. Termotöödeldud puidu n-ö miinus on asjaolu, et see ei sobi oma rabeduse tõttu konstruktsioonimaterjaliks. Terrassi- või aialauaks kõlbab aga suurepäraselt.
Rohkem või vähem on mürgised kõik immutusained
Juba aastaid puiduimmutusega tegelev Margus Remmak ütleb, et ükskõik kuidas puitu töödelda, lõppkokkuvõttes läheb see päikese käes pleekides ikkagi halliks ja seda tuleb aeg-ajalt millegagi üle tõmmata. Tanagard ei taga mingil moel pikemat kaitstust kui mõni muu vahend, selle efekt on ikka ja ainult selles, et tõrjuda mädanikku ja hallitust. Vahel lisatakse seda ka siis, kui lauad on juba liialt sine täis, Tanagard aitab seda mõnevõrra varjata.
Probleemi iseenesest polekski, kui sääraselt töödeldud materjal lastaks enne kauplustele tarnimist korralikult ära kuivada, sest Tanagardi lisamine immutuslahustesse otseselt keelatud pole.
Kui nüüd inimene soovib ise juba olemasolevat terrassi mingi kaitseainega värskendada ja ostab poest ühe või teise keemilise immutusvahendi, siis peab ta arvestama, et rohkem või vähem mürgised on need kõik. Tark on teha kõike täpselt kasutusjuhendit järgides.
Iseenesest peaks kõigi selliselt töödeldud puitmaterjalidega kaasas käima vastavussertifikaat, kus on kirjas ka ained, mida töötlemise käigus on kasutatud. Elu aga näitab, et esiteks neid sertifikaate pole ja teiseks ei taipa ostjad neid ka küsida.
"Tegelikult on see aastaid räägitud teema. Ja ma kardan küll, et on vaid aja küsimus, kui midagi tõsist juhtub, kui midagi ette ei võeta," nendib Remmak. "Ega selles, et mingi aine on selle väära kasutamise korral ülimürgine, ei saa süüdistada kemikaalitootjat. Vastutus lasub ikka selle aine kasutajatel ja jaemüüki suunajatel."
Terviseamet on Tanagardi lisamisest immutusainetesse ja selle võimalikust terviseohust teadlik ning kontrollinud juba ka ehitusmaterjale müüvaid kauplusi.
Allikas: TM Kodu&Ehitus
