Kuna energia muutub aasta-aastalt kallimaks, muutub nii kuluefektiivsust kui ka keskkonnahoidu silmas pidades aina populaarsemaks energiasäästlike ühiskondlike hoonete ja eramajade. Energiasäästliku hoone ehitamisel on oluline viia miinimumini kõikvõimalikud energiakaod, seda aitab tagada tõhusa soojustusmaterjali paigaldamine ning õige õhutiheduse tagamine.
Energiatõhusate lahenduste ja soojustusmaterjalide kasutamine on tänapäeva ehituses tehtud imelihtsaks ning informatsiooni leiab Internetist palju nii soojustamise kui ka ehituskonstruktsioonide tihendamise kohta. Energiasäästliku maja ehitamisel varitsevad aga ehitajat mitmed võimalikud lõksud, millesse sattumisel võib maja energiatõhusus kahaneda võrreldes plaanituga isegi mitu korda.
Traditsioonilisi ehitusmaterjale ja -võtteid kasutades võib ehitisse tekkida mitmeid soovimatuid külmasildu, mis loovad soodsad tingimused energiakaoks ja niiskuskahjustusteks.
Hoone peamiste osade, nagu välisseinad, katus ja põrand, soojustamine on üldjuhul lihtne. Turul olevad efektiivsed soojustusmaterjalid tagavad õige paigalduse korral õhutiheduse ning loovad ruumidesse meeldiva mikrokliima.
Sageli on murekohaks see, kuidas õigesti lahendada soojustades kõikvõimalikke ehituslikke sõlmi ja vuuke, sealhulgas aknasõlmi, seina ja vundamendi liitekohti ning katuse ja seina ühendusi. Kui majakarbi soojustuskihti või sõlmedesse tekivad õhupilud, võivad ainuüksi mõned sentimeetri suurused avad võtta enda kanda kuni poole kogu maja soojuskaost. Seetõttu on oluline ehitada läbimõeldult ning kasutada soojuskadude vältimiseks uusimaid tehnoloogilisi lahendusi.
Energiatõhusa hoone ehitamisel on võrdselt kriitilise tähtsusega nii õige soojustamine kui ka liitekohtade korrektne paigaldamine.
Keskendu olulistele sõlmedele
Tänapäeval on levinud lahendus vundamendi ja seina vahele tekkivate külmasildade vältimiseks soojustada sokkel väljastpoolt vahtplastist plaatidega nii, et soojustusmaterjal katab vundamendi ja seina ühendusvuugi. Lisaks tuleb sellise lahenduse puhul kapillaarniiskuse tõkestamiseks paigaldada niiskustõke. Taolise soojustamise puhul võivad aga konstruktsiooni jääda varjatud külmasillad.
Näiteks betoonist vaivundamendi puhul tuleb soojustusmaterjali sisse lõigata postide tarvis augud, mis omakorda võivad käituda külmasildadena. Samuti nõuab alustalade ümber soojustuse paigaldamine palju aega ning see tuleb teha väga täpselt.
Vahtplastist soojustusmaterjali armastavad ka mitmesugused kahjurid ja närilised, kes võivad soojustusmaterjali auguliseks närida ning sinna pesa teha. Kui kahjurite sissetung jääb mulla kaudu maapinna alla, on hiljem selliseid soojalekkeid väga keeruline peatada.
Universaalne lahendus on vahtklaas
Nüüdsest on Eesti ehitusmaterjalide turult võimalik soetada uut spetsiaalselt liitekohtade ehituseks mõeldud vahtklaasi FOAMGLAS® Perinsul HL. Tegemist on väga tugeva materjaliga, mida võib kasutada külmasildade elimineerimiseks erinevates hoone sõlmedes ka seal, kus materjalile on kõrged nõudmised survetugevuse osas, nagu vundamendi ja telliskivimüüri vahel.
FOAMGLAS® on valmistatud puhtast klaasist. Klaas on anorgaaniline ja taaskasutatav materjal, mis vananeb väga aeglaselt, seega kestavad selliselt ehitatud sõlmed terve hoone eluea jooksul. Vahtklaas on keeruka spetsiaalse tootmisprotsessi käigus valmistatud ehitusmaterjal, mis koosneb suletud klaasist rakkudest. Vahtklaasil on tänu oma suletud pooridele väga head soojustusomadused ning see on täielikult vee- ja aurukindel (µ = ∞). Vahtklaas vastab kõrgeimale tuletundlikkusele A1 ning sellel on kõrge survetugevus (0% deformatsioon kuni 2750 kPa juures). Keskkonnahoidu silmas pidades on oluline, et vahtklaas on toodetud peaaegu sajaprotsendiliselt taaskasutatavast klaasist, mistõttu on see keskkonnasõbralik toode.
Tänu oma kõrgele survetugevusele võib FOAMGLAS® Perinsul HL vahtklaasi paigaldada mördiga otse vundamendile nagu telliskiviseina kõige alumise rea. Sellest piisab, et luua soojapidav ja niiskuskindel vahekiht.
Vastupidav närilistele ja kahjuritele
FOAMGLAS® Perinsul HL efektiivsust on kinnitanud arvukad simulatsioonid. Värskeim neist viidi läbi Kaunase Tehnikaülikoolis arhitektuuri ja ehituse instituudis, kus teadlased mõõtsid kahe erineva soojustuslahenduse külmasildu sokli vuukides. Esimesel juhul ümbritseti vundament väljast 150 mm vahtplastist isolatsiooniga ning vundamendi põhi soojustati altpoolt 100 mm vahtplastiga (Joonis 1).
Teisel juhul asetati vundamendi peale 50 mm FOAMGLAS® Perinsul HL vahtklaasist paneel ning vundament soojustati 150 mm vertikaalse soojustuskihiga. Rohkem isolatsioonimaterjali vundamendi alla ei paigaldatud (Joonis 2).
Külmasildade võrdleva hindamise käigus leidis uurimisrühm, et FOAMGLAS® Perinsul HL-ga isoleeritud variandi puhul oli soojustamine koguni 30% võrra efektiivsem. Kui vahtplastiga oli külmasilla väärtus Ψ 0,150 W / (m ∙ K), siis vahtklaasi puhul 0,095 W / (m ∙ K).
Samuti mõõdeti kogu hoone soojakadu, et hinnata sokli soojustamise efektiivsust vahtplastiga ja vahtklaasiga. Simulatsioonis kasutatud hoone mõõtmed olid 9x12 meetrit (üldpind 108 m²) ning kütteperioodi pikkuseks 225 päeva. Simulatsioonis loodi sise- ja välistemperatuuri erinevus 19,8 ºC, kõik ülejäänud hoone vaheseinad olid soojustatud. Perioodi oli esimesel juhul soojuskadu 2263 kWh, FOAMGLAS® Perinsul HL kasutamisel oli soojuskadu kokku 2007 kWh, mis on 10% vähem. Testiga mõõdeti ainult ühe külmasilla erinevust, aga kui majas on külmasildu mujalgi ehitussõlmedes, on soojakadu veelgi suurem.
Külmasillad mängivad energiasäästlikes hoonetes energia kokkuhoiu puhul olulist rolli. FOAMGLAS® PERINSUL HL on soojustamiseks mõeldud vahtklaasist paneel, mis loodud külmasildade mõju vähendamiseks. FOAMGLAS® PERINSUL HL paneeli erakordsed mehaanilised, tulekindlad ja termilised omadused tagavad paneeli täisfunktsionaalsuse kogu hoone elutsükli jooksul.
FOAMGLAS® Perinsul HL omab Euroopa Tehnilise Tunnustuse Organisatsiooni EOTA välja antud Euroopa tehnilise hinnangu sertifikaati ETA 18/0636, mille kohaselt on tegemist tootega, mis vähendab müüritise konstruktsioonides külmasildu, niiskuse läbitungimist ja hallituse kasvu. See sertifikaat on ka CE-märgise aluseks.