Selle määravad ära kaks antigeeni, mis paiknevad vere punalibledel:
A-veregrupp – punalibledel on ainult A-antigeen;
B-veregrupp – punalibledel on ainult B-antigeen;
AB-veregrupp – punalibledel on nii A- kui ka B-antigeen;
0-veregrupp – ei ole A- ega B-antigeeni.
Kui inimesel on A-, B- või 0-veregrupp, siis on tal plasmas ka antikehad, mis hävitavad neid antigeene, mida inimesel endal ei ole. Kui inimesel on AB-veregrupp, siis tal selliseid antikehi ei ole ja sellepärast võibki AB-veregrupiga inimestele üle kanda kõikide teiste veregruppide verd. Seega võib AB-veregrupiga inimest nimetada universaalseks patsiendiks.
0-veregrupiga reesusnegatiivset doonorit võib aga nimetada universaalseks doonoriks, kuna tema punalibled sobivad ülekandeks kõikidele inimestele.
Kuigi vereülekanded tehakse endiselt vana AB0-veregrupisüsteemi järgi, siis keerulisematel juhtudel saab doonorivered patsiendi verega täpsemalt sobitada.
Tänapäeval on rahvusvaheliselt klassifitseeritud umbes 350 veresüsteemi antigeeni, mis on omakorda rühmitatud 36 veregrupisüsteemi. See arv muutub sedamööda, kui kiiresti teadus areneb, kusjuures uusi veregrupisüsteeme avastatakse pidevalt.
Allikas: Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus
