Neuroloogide arvates on kõige tähtsam pidada oma aju erksana. Kui töö ei paku sellelaadseid väljakutseid, siis tuleb otsida eesmärke mujalt. Aktiivne seltsielu, kus kohtutakse sageli paljude ja erinevate inimestega, annab tööd ka ajule.
Mida rohkem aju kasutada, seda tugevamini paneb see vastu mäluhaigustele. Uurimuste järgi teeb ajule head lugemine, laua- (eriti male) ja kaardimängud, isegi pasjanss; telekavaatamine aga ei pane ajurakke liikuma.
Peale selle vajab aju, et inimene tegeleks tõsiselt füüsilise liikumisega, sest siis töötab ajud kiiresti, eriti pallimängudes, kus peab vastase käike püüdma ette arvata. Ajutegevusele on igasugune kasulik liikumine tähtis – väheneb veresoonkonna haiguste, seega ka dementsuse risk.
Värsket õhku aju ei vaja, kuigi seda kaljukindalt arvatakse; aju saab piisavalt hapnikku tavalises sisekeskkonnas. Seega on ükskõik, kas ennast liigutada õues või käia spordisaalis.
Aju heaolu mõjutab ka toit, kuna kõvad rasvad tõstavad südame-veresoonkonna haiguste riski, see omakorda on risk haigestuda dementsusse. Kõvad rasvad tuleb vahetada kergete vastu ja süüa palju aedvilju. Lisatoitu vajab aju vaid eriolukorras, kui toidust ei saa vajalikke vitamiine piisavalt. Täistaimetoitlased peaksid küll B12 vitamiini juurde võtma.
