Kõik kasvatamise etapid – mugulate ettevalmistamine, väetamine, taimekaitse, koristamine ja ladustamine – on omavahel seotud ja igaüks neist on väga oluline hea ja tervisliku mugulasaagi saamiseks.
Et kartulihaigusi parimal moel piirata, tuleks järgida:
■ Külvikorda – parimateks eeltaimedeks on sügava juurestikuga liblikõielised.
■ Mulla optimaalset pH-taset – kartul eelistab kobedat, orgaanilise aine ja õhurikast nõrgalt happelist mulda (ph 5,0–6,0).
■ Korrapärast vagude muldamist– kõrgemate vagude puhul ei pääse kahjustus nii kiiresti mugulani.
■ Võimalusel eelistada haiguskindlaid sorte.
■ Toitaineid – heaks mugulasaagiks vajab kartul toitaineid. Suur tähtsus on orgaanilistel väetistel.
■ Haigustele vastuvõtlike sortide kartulipealsete eemaldamist enne saagi koristamist.
■ Keldrite desinfitseerimist.
Kasvuperioodil on kõige levinumad seente tekitatud viirushaigused: kartuli varre- ja lehemädanik, kartuli kuivlaiksus, harilik kartulikärn, kartuli mustkärn. Bakterite tekitatud peamised haigused on kartuli varrepõletik ja mugula märgmädanik. Ladustamise ajal on kõige levinumad seenhaigused kartuli kuivmädanik ja kartuli närbumistõbi.
Kartuli lehe- ja varremädanik
Lehe- ja varremädanik on üks levinumaid seente põhjustatud kartulihaigusi, mis nakatab varred ja mugulad. Haiguse areng sõltub suuresti temperatuurist ja niiskusest. Soe ja niiske ilm soodustab haiguste levikut. Seen areneb mullas nakatunud mugula pinnale ja tekitab eoseid, mis levivad nakatunud mugulast umbes 20 cm kaugusele. Infektsiooni allikaks võivad olla ka koristusest jäänud nakatunud lehejäänused.
Kartuli lehe- ja varremädaniku vorm on agressiivne, infektsioon on tavaliselt pärit nakatunud taimedest. Haiguse piiramiseks oluline on võidelda kasvuperioodil umbrohuga, et vältida soodsa mikrokliima teket seeneeoste arenguks. Umbrohi segab ka ühtlast fungitsiidiga töötlemist. Kaks nädalat enne saagi koristamist tuleks kartulipealsed eemaldada, et kinnituks ja tugevneks mugula koor, sest koristamise ajal võivad mugulad saada kahjustatud ja nakatuda seen- ja bakterihaigustega. Hea istutusmaterjal on need sordid, mis on geneetiliselt üsna resistentsed lehemädaniku suhtes.
Kartuli kuivlaiksus
Kartuli kuivlaiksus võib mõnikord olla üsna hävitav, eriti pärast pehmeid talvi. Haiguse sümptomid lehtedel on 1–2 cm ebaregulaarsed ümmargused laigud, millel on nähtavad kontsentrilised jooned või lehe otstes ja servades suured tumehallid punakaspruunid laigud. Haigust soodustab lühiajaliste sademetega kuiv, soe ilm. Varajane kuivlaiksus võib viidata toitainevaegusele. Levinud on arvamus, et selle seene otsene piirang ei ole vajalik.
Üks võimalus piirata nakkuse levikut on hoolikas saagi koristamine. Pärast mugulate ladustamist tuleb kelder tuulutada sooja õhuga 2–3 nädalat 90% õhuniiskuses ja korjata ära haiged mugulad.
Kartuli mustkärn
Kartuli mustkärn on seenhaigus, mis kahjustab kartulit idanemisfaasis, nõrgestab idusid ja põhjustab uute mugulate deformeerumist. Nakkus levib mulla ja nakatunud mugulate kaudu. Haiguse arengut soodustab suure mullaniiskusega jahe kevad. Vältida saab külvikorda järgides, kus 3–4 aastat kartulit samal põllul ei kasvatata. Seemnest levivat nakkust vähendab seemnekartuli varane ülesvõtmine, kuiv ja jahe säilitus ning seemne idandamine-soojendamine enne mahapanekut.
Haigusnähud: mugulatel on mitmes suuruses kuivad mustad kärnad, mida saab sõrmedega kergesti eemaldada; idu otsad muutuvad mustaks ja surevad, seejärel tekivad teisesed võrsed, mis võivad nakatuda. Haigus takistab mugulate idanemist, kartul ei pruugigi idaneda. Väga tõhus vahend haiguse piiramiseks on mugulaseemne puhtimine.
Harilik kartulikärn
Haigus ei ole nii laastav, kuid siiski murettekitav. Hariliku kärnaga nakatunud mugula pind võib muutuda vastuvõtlikuks teistele seen- ja bakterihaigustele.
Kärna põhjustavad pinnase seened, mis peavad kuivusele vastu ja hakkavad arenema, kui mulla niiskus on üle 20%. Eosed taluvad väga edukalt põuda ja külma (–30 °C). Mugulate infektsioon algab siis, kui koor ei ole veel küps. Haigus areneb mugula moodustumise faasis, sõltuvalt sordist ja keskkonnateguritest 10–30 päeva.
Mugulate infektsiooni korral pinnal ilmnevad madalad haavandid (läbimõõt 2–3 mm ja 10–12 mm). Haigustekitaja võib nakatada ka kartuli võsundid ja juured.
Mugulate infektsioon sõltub suuresti mulla niiskusest, temperatuurist ja mulla pH-tasemest. Harilik kärn areneb nõrgalt happelises ja happelises pinnases.
Lisaks teistele agrotehniliste meetmetele saab haiguse kahjulikkust vähendada, kasutades juurtevälist väetist, mis sisaldab boori, mangaani ja muid mikroelemente.
Võitlus tüütute kahjuritega
Kahjurid võivad põhjustada põllule suurt kahju, mistõttu on oluline teada, kuidas neid ära tunda ja nende vastu võidelda. Enne võitlemist kahjuritega tuleb vaadata, kas taim on terve. Levinumad kartuli kahjurid on kartuli- ehk Colorado mardikas, naksurlase vastne traatuss, kartuli kiduuss, varreöölane ja lehetäi.
Kõige parem on, kui vagusid samasse kohta ei aeta, sest taimejäänustes on alles patogeenid ning pinnases peidus kartulimardikad.
Üks emane kartulimardikas suudab suvel muneda kuni tuhat muna. Munad muneb ta kartulilehtede alaküljele. Munal ei ole ühtegi sellist looduslikku vaenlast, mis peataks selle arengut. Et kahjur ei hävitaks kartuli lehti, tuleb teda piirata. Väikeaedades jõuab mardikaid käsitsi ära korjata ja hävitada. Abi saab kartulimardika (ka teo) virtsast. Purustada 20–30 kartulimardikat. Lasta 10 liitris vees mitu päeva käärida. Segu kurnata ja pritsida vedelikuga mulda ja kahjustatud taimi kolm õhtut järjest.
Abi saab ka rohelistest kartulipealsetest. 1,2 kg rohelisi kartulipealseid tükeldada, leotada 10 liitris vees 4–6 tundi. Sõeluda, lisada lahustatud rohelist seepi (50 g) ja kasutada kohe pärast valmistamist lehetäide ja lestade tõrjeks.
Küüslauk on tänuväärne abiline. 200 g purustatud küüslauguküünt ja väheke vett valada tumedasse suletud anumasse. Hoida segu 3–5 päeva, kurnata ja lahjendada 10 liitris vees. Kasutatakse võrgendlesta, lehetäide, lehekirpude ja valgetäide vastu.
Bioloogiline vahend Novodor FC sisaldab 2% valgubaktereid Bacillus thuringiensis ssp. tenebroinis. See bakter on mardikavastsete jaoks mürgine. See on tõhus ka mardikatele, kes närivad dekoratiivpuid ja -põõsad.Novodor FC-ga töödeldud lehti söönud kahjurmardikas lõpetab söömise ja sureb 2–5 päevaga. Samal ajal ei kahjusta vahend teiste putukate vastseid, sellel ei ole kõrvaltoimeid, ei mõjuta taime ega pinnase kvaliteeti. Bakter on tõhus ainult vastsetele – täiskasvanud putukatele see ei mõju. Taimed tuleb pritsida bioloogilise vahendiga nii ülevalt kui ka alt. Kasutada tuulevaikse ilmaga, kui õhutemperatuur on üle +15 °C. Vihma järel korrata.
