Uues, 1. jaanuaril 2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses on regulatsioon, et korteriühistul ei pea olema juhatust, kui korteriomandite arv ei ole suurem kui kümme või kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule. Juhatuse puudumisel juhivad ja esindavad korteriomanikud korteriühistut ühiselt – ühise esindusõiguse teostamine tähendab, et kõik korteriomanikud peavad oma tahet tehingute tegemisel ka väljendama, kas isiklikult või esindaja kaudu.
Sellisel juhul loetakse kõik korteriomanikud ühise esindusõigusega juhatuse liikmeteks. See tähendab, et korteriühistu nimel tehingu tegemiseks on vaja kõigi korteriomanike nõusolekut. Selliselt juhitud korteriühistu võib pidada kassapõhist raamatupidamist ega pea koostama ega esitama majandusaasta aruannet.
30. juuniks 2018.a tuli korteriühistu registrile saata andmed tekkinud ühistu juhatuse kohta (senise valitseja või uue valitud juhatuse andmed). Juriidiline isik võib ka tulevikus üldkoosoleku otsusel olla juhatust asendav organ (valitseja).
Praegu on Eestis umbes 23 000 korteriühistut. Seaduse jõustumisega lisandus ca 11 000 ühistut, milledest on ühistute juhatuse liikmete asemele (valitsejaks) valitud ca 800 juriidilist isikut.
Kui korteriomanikud suuremas kui 10 korteriomandiga majas ei suuda kokku leppida juhatuse liikmete või valitseja valimises, kehtivad eelpool kirjeldatud korteriomanike ühise esindusõiguse põhimõtted edasi. Juhul, kui ühist esindusõigust teostada ei suudeta, võib korteriomanik, korteriühistu võlausaldaja või muu huvitatud isik mõjuval põhjusel nõuda kohtult korteriühistu juhatuse asendusliikme määramist.
Kohtu määratud juhatuse asendusliikme volitused kestavad kuni uue juhatuse liikme määramiseni korteriomanike üldkoosoleku poolt. Seetõttu on ülimalt oluline, et omanikud suudavad ühistule valida juhatuse või valitseja, kes neile sobib ja ühistu asjadega igapäevaselt tegeleb.
