„Üldiselt ei lubata keldrisse eluruume rajada,“ tõdeb Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusosakonna juhataja Helvi Kork, „kuid abiruume, nagu saun, võib ehitada.“
Sauna või eluruumi rajamine keldrisse on otstarbekas siis, kui kelder on piisava kõrgusega ja kommunikatsioonid asuvad õigetel kõrgustel. Põhiliselt tuleb arvestada, milline on kanalisatsioonikaevude kõrgus võrreldes keldripõrandaga. Kui kaevud asuvad liiga kõrgel, on ühe lahendusena võimalik rajada ülepumpamiskaev, mis teeb aga ehituse väga kalliks.
Hinnata tuleb nii põranda, keldri seinte kui ka vahelae olukorda, vundamendi sügavust ja hüdroisolatsiooni olemasolu, tõdeb enam kui veerandsaja aastase kogemusega ehitusfirma Jälle ja KO juhataja Kaupo Jälle. Lisaks on keldris üheks võtmekohaks kanalisatsioon: torustik võib olla kohe keldripõranda all ja äravoolu tekitamiseks piisavate kallete tekitamine keeruline.
Tehniliselt saab igasse keldrisse kasulikke ruume rajada, kuid olenevalt olukorrast võib see kaasa tuua kulutusi, mille mõistlikkus on küsitav – eriti keldri süvendamisvajaduse korral, mis tähendab ka kogu hoone perimeetri lahtikaevamist hüdroisolatsiooni ja drenaažisüsteemi rajamiseks.
Ka ehitatavatest ruumidest seestpoolt ei tohi vundamenti sattuda kahjustavaid mõjusid. Normaalse sisekliima saab tagada ainult sundventilatsioonisüsteemiga, ka märgruumides. Samuti on tähtis roll aurutõkkel, mis tagab, et inimese tekitatud niiskus ei pääse seestpoolt konstruktsiooni.
„Isegi kui kõik eeltingimused on täidetud, on keldri ehitus võrreldes maapealse ehitusega 30–40 % kallim,“ kinnitab Jälle.
