"Muidugi ei kao keraamilised plaadid vannitoast ega köögist kunagi, nende kasutusala laieneb lihtsalt. Lihtsasti hooldatavate keraamiliste plaatide kasutamine köögi tööpinnal ei ole sensatsioon. Varem tõrjusid selle kõrvale soodsamad ja vastupidavad materjalid ning oma koht oli ka luksuslikel materjalidel nagu marmor ja kivi," räägib Lintman Eesti disainer Kädy Maadväli.
Tema sõnul võib köögi tööpinda katta nii ülisuurte keraamiliste plaatide, vähendades vuukide olemasolu, kui ka väiksemate plaatidega. Viimased võivad olla graafilised ning võimaldavad luua väga kauneid mustreid.
Tiina Suun firmast Plaadipunkt ütleb, et tänu tehnoloogia arengule on keraamiliste plaatide valik muutunud vägagi mitmekesiseks. Saadaval on palju erinevaid mõõte (alustades mosaiikidest ja lõpetades 3 × 1,5 m plaatidega), eri paksuseid (õhukesi kaalu vähendamiseks, et käitlemist hõlbustada, ja paksemaid vastupidavuse suurendamiseks). On erinevaid pinnatöötlusi, alustades klassikalisest matist ja läikivast, lõpetades reljeefsete, 3D-efektiga ja metallik-pindadega. Tänu sellele on oluliselt laienenud ka keraamiliste plaatide kasutusvõimalused – alustades märgadest ruumidest, lõpetades köökide, elutubade või kasvõi magamistoa efektseintega, rääkimata rõdudest, terrassidest, garaažidest ja ka majafassaadidest.
Efektseinad elutoas
Kädy Maadväli nendib, et keraamilised plaadid elutoas ei ole ainult kaminaesise katmiseks. Viimaste aastate graafilised mustrid on keraamilised plaadid toonud kodu kõige avatumasse ja külalistele nähtavamasse ruumi – elutuppa. "Oleme harjunud efektseina luues mõtlema vaid värvide ja tapeetide peale, aga uued tehnoloogiad lubavad toota erilisi keraamilisi plaate ning luua ende abil elutoa seinale tõelisi kunstiteoseid. Ehkki plaati on alati peetud jahedaks materjaliks, lubavad praegused värvid ja mustrid kujundada väga sooja atmosfääriga ruume, samas kui minimalistid saavad kujundada lakoonilisi ja puhtaid seinapindu," räägib Kädy Maadväli.
Tiina Suun lisab, et äärmiselt populaarseks on muutunud puiduimitatsiooniga keraamiliste plaatide kasutamine nii vannitubades kui ka näiteks elutoa põrandatel. "Plaadil on mitmeid eeliseid naturaalse puidu ees: plaat ei vaja mingisugust eel- ega järeltöötlust, ei pleegi valguse käes ega kulu. Puiduimitatsiooniga plaadid on pikad ja peenikesed, matkides parketti, kuid valikus on ka. Puiduimitatsiooniga on ka mitmeid dekoorplaate, mida võib kasutada efektseintel kasvõi magamistoas. Samuti on elutubadesse kolinud ka klassikalised marmori imitatsiooniga või mustritega plaadid, mida võib kasutada nii põrandatel kui ka seintel," toob Tiina Suun näiteks.
Populaarne on ka n-ö plaatvaipade loomine erinevate mustritega plaatide abil ning näiteks töötasapindade katmine. Tiina Suun ütleb, et selliseks otstarbeks on parim lahendus kasutada võimalikult suuri plaate, et jääks mulje justkui ühest tükist lõigatud tasapinnast. Populaarsed on marmorimitatsiooniga 6 mm paksused keraamilised plaadid (suurim mõõt 3 × 1,5 m), mida on lihtne töödelda ja mis ei nõua mingit hooldust naturaalse marmoriga võrreldes. Samuti ei ima keraamiline plaat midagi sisse erinevalt naturaalselt marmorist, seega ei ole vaja karta punase veini ega rasvaplekke. Samuti saab keraamilise plaadiga katta edukalt laudu.
Külmakindlad plaadid õue
Kädy Maadväli nendib, et keraamilised plaadid ei ole mõeldud ainult siseruumide jaoks. Tänapäeva tehnoloogiad ja teadmised lubavad luua plaate, mis on vastupidavad ka eksterjööri. Need plaadid on üldiselt ka külma- ja veekindlad, lihtsasti hooldatavad ning tugevamad kui siseruumide jaoks mõeldud plaadid. Nende plaatide kasutamisvõimalused on lõputud – fassaadi katmine, kõnniteed, basseinid, terrassid, rõdud, väliköögid ja isegi kasvuhooned.
Tiina Suun juhib tähelepanu, et õues kasutatavad plaadid peaksid olema ka libisemiskindlad. 2 cm paksuseid plaate saab otse killustikule, liivale või murule paigaldada, ilma plaadisegu või vuukimiseta. Samuti saab keraamilisi plaate kasutada saunades. Plaadid valmivad ju umbes 1300kraadistes ahjudes, seega kuuma need ei karda.
"Küll aga tuleb saunas kasutada elastset plaadisegu, sest tihti on plaatide purunemisel saunas süüdi liiga jäik segu, mis plaadil temperatuuri mõjul n-ö liikuda ei lase ning seega mõrasid tekitab. Kerise vahetus läheduses on soovitav kasutada pigem väiksema mõõduga plaate (kuni 30 × 60 cm), tagamaks, et tihedamad vuugivahed annavad plaadile võimaluse paisuda ning seega mitte puruneda," lisab Tiina Suun.
"Lase on fantaasial lennata ja kasuta keraamilisi plaate kohtades, kus keegi seda ei oota. Kasvuhoone ei pea olema vaid koht tomatitele, võite sinna luua väikese oaasi, kus vihmasel suvepäeval kohvi juua. Loo taimedele kastid, mida on kerge puhastada või laota keraamilised plaadid põrandaks," jagab ideid Kädy Maadväli.
Tea olulisi asju
Mida plaatide valimisel siiski tähele panna? Tiina Suun ütleb, et oluline on pöörata tähelepanu plaadi sobivusele kas seina või põrandale paigaldamiseks ning ka külma- ja libisemiskindlusele. Põrandaplaate võib seina paigaldada, seinaplaate põrandale aga mitte, sest need ei pruugi nii vastupidavad olla ning võivad seega tiheda peal käimise tagajärjel kuluda või puruneda.
Laias laastus on keraamilised plaadid keskmiselt 8–10 mm paksusega. Plaatide paksuse vahe tuleb mängu siis, kui soovitakse erinevaid plaate kõrvuti paigaldada – sama paksusega plaatide paigaldamine on paigaldajale lihtsam, vastasel juhul tuleb plaadiseguga plaatide paksuste vahe ära tasandada, et lõplik pind ühtlane jääks.
Vuugisegusid on kahte sorti – tavaline ja laialdaselt kasutusel olev tsemendipõhine vuugitäide, mis on katsudes kergelt reljeefne, ning epoksiid-vuugitäide, mis meenutab katsudes plasti – pind on ühtlane, kõva ja kergelt läikiv.
"Epoksiidvuuki on lihtsam hooldada, kuid seda on veidi keerulisem paigaldada, samuti on epoksiidvuuk tavavuugist 2–3 korda kallim. Kumba kasutada, sõltub seega täielikult enda eelistustest. Kindlasti on epoksiidvuugi kasutamine pikas perspektiivis mõistlik investeering. Vuukida tuleb plaate aga kindlasti, et vältida niiskuse sattumist plaadi alla ning et anda plaatidele võimalus temperatuuri mõjul paisuda ja mitte puruneda. Minimaalselt peaks plaatide vuugivahe jääma 1,5 mm laiune," seletab Tiina Suun.
