Ülekaal ja rasvumine on praegusel ajal kahjuks tavalised, sest eestlaste ülekaalulisus jõuab kiiresti maailmale järele. Rasvumist nimetatakse juba epideemiaks. Kuigi palju on viidatud kehamassiindeksi kui mõõdiku piiratusele, sest see ei võta arvesse inimkeha koostist ega vanuselist muutumist, on maailma tervishoiuorganisatsiooni praegune soovitus siiski hoida oma kehamassiindeks alla 25.
Ülekaal ja rasvumine on paljude haiguste põhjused. Teise tüübi diabeedi, südame-veresoonkonnahaiguste, artriidi, uneapnoe, maksatsirroosi ja paljudesse kasvajatesse haigestumise risk kasvab. Kaalust allavõtmine on eriti tähtis siis, kui glükoosi- ja kolesteroolisisaldus veres on ülearu suurenenud ja kõrgele on tõusnud ka vererõhk.
Paljud on oma kaaluga hädas ja püüavad seda kasvõi natuke alla saada, kuid enamasti on see hirmus raske, läheb üle kivide ja kändude, ning raskelt maha võetu kipub nobedalt tagasi tulema. Küsimus on evolutsioonis, sest kunagi ammu, kui inimkond veel koobastes elas, oli rasvakiht eluspüsimiseks vajalik. Ja meie organism püüab tänini energiat talletada, nagu oleks tulemas näljaaeg. Kuid praegu on toitu külluses, liigutakse autode, liftide ja eskalaatoritega, ning rasvumisest on saanud paljude haiguste põhjus.
Isegi 3–5-protsendiline kaalulangus on tervisele kasulik. Kehakaalu vähenemine vaid 5 protsendi jagu viib maksast ära 30 protsenti rasva. Paranevad vere glükoosi- ja kolesteroolinäitajad.
Harjumuste muutmine pole lihtne
Tihti on nii, et pingutades saab küll kaalu alla, kuid saavutatud kaalu hoidmine on hoopis raskem. Kaalu edasi-tagasi kõikumine nõrgendab organismi, sest kui kaal langeb liiga kiiresti, kaovad kilod just lihastest, aga tagasi tulevad need juba rasvana. Kuna lihased vähenevad, siis aeglustub ka põhiainevahetus ja edaspidi on üleliigsetest kilodest lahti saada üha raskem.
Sellegipoolest ei maksa alla anda, sest statistika näitab, et ka need, kel on õnnestunud oma kaalu langetada ja seda hoida, on enne õnnestumist üritanud mitu korda. Kõik, kel on õnnestunud kehakaal püsivalt alla saada, on pidanud muutma oma söömis- ja liikumisharjumusi.
Lühikesi eesmärke seada pole mõtet. Igasugused telesaated, kus tugevalt ülekaalulised võimalikult kiiresti alla võtta üritavad, annavad vale pildi sellest, mis on tervislik. Kogu rühm on kogu päeva raske kehalise koormuse all, nad treenivad tunde, õnneks muidugi professionaalsete treenerite ja toitumisspetsialistide pilgu all. Kuid see erineb täiesti argipäevast, kus kellelgi pole aega nii palju treenida ega oskust täpseid toitainekoguseid arvestada. Kui üritada samasugust kaalulangust kodus, saavutatakse see ilmselt liiga väheste kalorite, valkude ja vitamiinidega, mille tagajärjel tekib toitainete puudus ja lihasekadu.
Suhkur ja rasv tekitavad sõltuvust
Praegusel ajal kirjutatakse ja räägitakse palju toidusõltuvusest, mis hõlmab näiteks ka magusaisu. Toidusõltuvus on kompulsiivne toitumishäire ehk emotsionaalne liigsöömine. See võib tulla osaliselt lapsepõlvest, kui millegi magusaga lohutati, või pakub söömine lihtsalt nii suurt naudingut, et tundub võimatuna seda ohjes hoida ja õigel ajal lõpetada.
Paljud uurimused on näidanud, et kui toidus on koos suhkur ja rasv, võib see muuta aju toimimist samamoodi nagu alkohol või narkootikum ning tekitada samasugust sõltuvust. Aju naudinguretseptorid nõuavad bioloogilist sõltuvust tekitavat ainet, ja kui seda ei tule, tekivad võõrutusnähud, nagu ärrituvus ja pidev toidust mõtlemine. Seda kinnitavad ka paljud haiglaselt rasvunud inimesed. Sellest pole kerge vabaneda, kuid paindlik suhtumine söömisse ja kaalulangetamisse aitab sellest ringist välja tulla. Paindlik suhtumine on see, kui välditakse mustvalget mõtlemist, rangeid keelde ja käske, mis võivad tekitada libastumisi ja ahmimishooge.
Vahel on siiski kasu sellest, kui loobuda sõltuvust tekitavatest toitudest täiesti. See puhastab aju naudingukeskuse, nii et ta unustab lõpuks sõltuvuse, tänu millele see taandub. Abiks on, kui süüa igal toidukorral korralik eine, mis sisaldab palju köögivilju ja valku. Oluline on lõpetada pidev maiustamine ja enda premeerimine millegi maitsvaga.
Ole enda vastu leebe
Et kaalulangetus oleks tervislik ja tulemused kestaksid, tulebki lõpetada enda piitsutamine ja karistamine, unustada igasugused dieedid ja suhtuda söömisse paindlikult. Selge on see, et meie kliimavöötmes võetakse pimedal ajal rohkem juurde, sest siis ongi isu suurem. Kuid kevadtalvel tuleb hakata menüüd kergendama ja rohkem liikuma. See ongi aastaaegade järgi elamine.
Liikumine on väga tähtis, kuid ainult liikumise lisamisega on kaalu alla saada raske, kindlasti peab muutma ka oma söömisharjumusi. Tulu tõuseb palju korratud taldrikureeglist: pool taldrikut köögivilju, veerand liha või kala ja veerand süsivesikuid ehk kartulit, tatart või riisi.
Jälgima peab ka seda, et portsjonid ei paisuks liiga suureks. Kolm toidukorda päevas ja kaks väikest vahepala, milleks võib olla näiteks puuvili või pisut kohupiima, hoiab päeva jooksul kõhu ühtlaselt täis ja väldib ülesöömist. Ajakirjadest ja kokaraamatutest võib leida kasulikke nippe, kuidas toitu kergemalt valmistada ja rohkem köögivilju kasutada. Kotleti- või pikkpoisitainasse saab lisada riivsaia asemel täisterakaerahelbeid ja riivida hulka peeti, kaalikat või porgandit. Maitsest pole seda üldse tunda, aga kaloreid on palju vähem. Nii saab ka lapsed köögivilju sööma meelitada.
Kõige rohkem on kasu sellest, kui elada nii huvitavat elu, et söök ei tule meeldegi.
