Vali õiged puud
Küttepuud olgu kuivad! Parimad küttepuud on saanud õues õhu ja päikese käes, otsese vihma eest kaitstult vähemalt paar aastat kuivada, eriti kask, saar ja muud tihedad puuliigid; kuusk aga saab piisavalt kuivaks aastaga ja lepp juba poolega. Tooreid puid ära väga tihedalt riita lao, muidu lähevad need hallitama ning nii võivad hallituseosed sattuda ka tuppa ja hingamisteedesse. Enne koldesse panekut on hea hoida puid toas vähemat nädala.
Paljud ei tea, aga küttepuud võiksid olla lühikesed ja peened – nii on põlemisel kokkupuutepind õhuga suurem ja toa soojaks saamiseks kulub puid vähem!
Süüta õigesti
Aseta puud ahju koldesuu lähedale korralikult üksteise peale, mitte risti-rästi. Tulehakatuseks sobib kasetoht, kerget kokkukortsutatud paber, tõrvase puidu peened pilpad või süütepakid. Aga ettevaatust: aeglasel süttimisel on kolde temperatuur pikka aega madal, mis soodustab pigi ja tahma sadestumist lõõride ja korstna seintele ning rikub neid.
Süüta pealt – tule liikudes ülevalt alla eelsoojeneb puugaas, mis süttib oluliselt paremini. Tulemus on puhtam põlemine. Halge alt süüdates aga jahtuvad süütematerjali leegid kokkupuutel puiduga. Kui süte hulk on ahjus veel suur, võid vajadusel puid lisada, kuid pea meeles: ahju ei tohi liig tuliseks kütta, sest nii lõhud seda. Parem on külmal ajal kütta kaks korda päevas.
Taga põlemisõhk
Parim lahendus on pilukolle: õhk suunatakse koldesse selle kolmes küljes asuvatest piludest ja ukseklaasi eest, tagamaks klaasi jahutus, kuni temperatuurid tõusevad väga kõrgele. Selline lahendus laseb võimalikult täielikuks põlemiseks gaasidel seguneda, sest põlemisõhk tuleb koldesse eri kõrgustelt.
Pärast põlemise aktiivfaasi, kui küte otsakorral, hakkab koldesse saabuv liigõhk kollet hoopis jahutama, sest seda õhku ei kasutata enam põlemiseks. Sedasi kolle jahtub ja põlemistemperatuur langeb, mis omakorda tekitab liigset saastet. Automatiseeritud põlemisõhu peale andmine tagab aga põlemiseks piisava õhu ja samas piirab jahutava liigõhu pääsemist koldesse. Nii saab puhta põlemise kõrgel temperatuuril.
Kui puud põlenud ja ahjupõrandale jäänud vaid söed, tõmba need ahjuroobiga vastu õhuavadega siseust ja lükka välimine ahjuuks (kui see on) koomale, et liigõhu pääs koldesse oleks minimaalne. Lase sütel lõpuni põleda, siis saad kogu sooja puudest kätte. Liigne ahjuukse avamine pole hea, sest rikub parimat põlemisrežiimi.
Õigesti projekteeritud lõõristik
Ahjule annab kõrge kasuteguri optimaalne suitsugaaside liikumine lõõristikus – st kiirusega umbes 2 m/s. See tagatakse kütteseadme projekteerimise käigus lõõride ristlõikega, millega tekib suitsugaaside liikumisele parim takistus. Liiga kiire suitsugaaside liikumise puhul nimelt ei suuda šamott endasse talletada piisavalt soojust, mis alandab oluliselt kütteseadme kasutegurit ja on raiskamine. Liiga väikese ristlõike puhul on takistus liiga suur ja alarõhukorsten ei suuda tekitada piisavat tõmmet, et ületada lõõri tekitatud takistust.
Lõõristikus liikuv suitsugaas jahtub pidevalt ning seetõttu on oluline teada suitsugaasi temperatuuri igas lõõri punktis. Niisiis peab lõõri seinte ehitamisel kasutada ühtlaselt õhenevat šamottmaterjali, et võimaldada ka jahtunud suitsugaasist sooja efektiivne eraldumine ahju väliskesta.
Väliskesta parim paksus on 30–65 mm – siis on kütteseade efektiivne. Arvutatud lõõristikuga kütteseadme energiaväljund (kW) sama puudekogusega 1 m2 kohta on kuni 3–4 x efektiivsem kui arvutamata ahjul.
