1. Hoia oma eelarve kontrolli all.
Laenustressiks nimetatakse olukorda, kus leibkonnas kulub üle 30% laenumakseteks. Kahjuks ületatakse seda piiri väga palju, kuna ülehinnatakse oma võimet erinevaid laene teenindada ning alahinnatakse oma igakuiseid kulutusi. Kui suudetakse oma kulutusi paremini jälgida, siis on ka laenude maksmine kergem.
Oma igakuise eelarve jälgimine on tänapäeval tehtud väga lihtsaks, kui olemas on arvukalt erinevaid mobiiliäppe, mille abil kodust eelarvet koostada. Alati on võimalus seda teha ka vanamoeliselt pliiatsi ja paberi või exceli tabeliga.
Enne uue laenu võtmist tasuks üle vaadata oma viimase kolme kuu tulud-kulud ning selle põhjal teha informeeritud otsus.
2. Maksa jooksvalt ka põhiosa tagasi.
Traditsionaalseks reegliks laenamise puhul peetakse seda, et 10 aasta jooksul suudetakse tagasi maksta laen, mille suuruseks on kolmekordne aastane sissetulek.
Näiteks, kui leibkonna aastane sissetulek on 30 000 eurot, siis ei tohiks laenusumma ületada 90 000 eurot. Harvad pole aga olukorrad, kus inimesed tõmbavad endal kõri kinni laenudega, mille suuruseks on 5-6 kordne aastane sissetulek.
Et probleeme vältida, tasuks tarbimislaenude ja kodulaenu puhul kindlasti vältida “bullet laene”, kus esialgu makstakse vaid laenuintresse ning põhiosa tagastamine on lükatud kuskile kaugemasse tulevikku.
3. Arvesta ootamatustega.
Kuigi praeguses majanduskeskkonnas on laenuintressid madalad ning laenata on suhteliselt “odav”, siis majandus on teadupärast tsükliline ning tänane olukord kindlasti igavesti püsima ei jää.
Kuna kodulaenude tagasimaksegraafikud ulatuvad reeglina 20-30 aastani, jõuab selle aja jooksul see laen tunda erinevaid majandustsükleid ning paremaid ja halvemaid aegu.
Seepärast on väga oluline enne laenu võtmist arvestada ka negatiivsete stsenaariumitega nagu pikem terviseprobleem, töökaotus või intresside tõus. Kui selliste ootamatuste jaoks on puhver olemas, siis aitab see laenajal elada stressivabalt ning vähendab ohtu sattuda finantsraskustesse.
