Mida varem köögi kujundamise peale mõtelda, seda parem. Kui ehitaja on torud-pistikud juba paika pannud, on köögikujundamise võimalused oluliselt kitsamad. Et köögis oleks mugav toimetada ning et ei peaks seal ühest otsast teise tühja ringi jooksma, on oluline töötsoonide õige ja läbimõeldud paigutus.
Köök jagatakse tsoonideks nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt. Horisontaalset jaotust nimetatakse ka köögi töökolmnurgaks.
Töökolmnurk kujuneb toiduainete töötlemisel kujunevate põhitegevuste ja nende asukohtade järgi – toiduainete hoiustamine ja külmik, eeltöötlus ja pesu kraanikausis ning seejärel pliidil või ahjus küpsetamine. Nende põhitegevuste punktide ühendamisel tekibki töökolmnurk. Mida väiksem on nende punktide omavaheline kaugus, seda vähem ringijooksmist köögis toimub.
Nende peamiste tsoonide ümber on hea paigutada vastavate tegevustega seonduvad panipaigad ja tehnika. Näiteks külmiku lähedusse on tark paigutada ka muud toiduainete hoiukohad. Kraanikauss on kõige otstarbekam plaanida kesksele kohale, sest sinna jõuavad nii külmikust välja võetud pesu vajavad tooted kui ka pliidilt tulevad nõud või kurnamist vajavad potid.
Peale horisontaalse planeerimise on mõistlik ette võtta ka vertikaalne planeerimine. Keskmine kõrgus on ergonoomiliselt kõige mugavam ja sinna planeeritakse panipaigad esemetele, mida kasutatakse kõige tihedamini. Põhitsoonist natuke alla- ja ülespoole jäävad alad teisejärgulistele tarvikutele. Kõige ebamugavamad tsoonid kõige all ja üleval jäävad nendele vahenditele, mida kasutatakse väga harva.
Erinevad köögi paigutamise võimalused
Tavaliselt võib köögi planeeringud jagada viie erineva paigutusega.
1. Sirge köök. Tavaliselt paikneb see ühe seina ääres, kus töötsoonid on üksteise kõrval ja kesksel kohal on kraanikauss ning pliit ja ahi.
2. Sirge köök saarega. Idee sarnaneb sirge köögiga, kuid planeering annab lisa hoiustamisruumi ning sageli paigutatakse ka pliit ja ahi saarele. Lisaks annab hea võimaluse seltskondlikuks söögivalmistamiseks. Tööpinda on rohkem ja ühte serva võib kasutada ka baariletina.
3. L-kujuline köök. See on meil suhteliselt levinud nurgaköögi variant, mille töötsoone on lihtne paigutada ja alati saab lisada söögilaua või saare. Nurgakapi maksimaalne kasutamine nõuab hoolikat planeerimist.
4. U-kujuline köök. Ideaalne lahendus mahuka köögi planeerimiseks. Kui ruum on liiga suur, siis peab silmas pidama, et peamised töötsoonid ei oleks üksteisest liiga kaugel. Saab lisada saare.
5. Paralleelne köök. See on üks parimaid asetusi tegusatele kokkadele. Tsoonid saab panna lähestikku, samas on palju hoiustamisruumi. Köögis on pesemisala üks tähtsamaid tsoone, sest seda kasutatakse intensiivselt iga päev. Seetõttu väärib see erilist tähelepanu. Kõige praktilisema lähenemise puhul on kõik, mis on nõudepesemisel vajalik, paigutatud väljatõmmatavasse sahtlisse valamu alla – nii on pesutarbed igal ajal käepärast.
Selle ala keskmes on valamu koos segisti ja valamukapiga ning nõudepesumasin. Prügisorterid ja ämbrid, puhastus- ja küürimisvahendid saab mugavalt paigutada valamukappi. Valamukapi sahtleid on võimalik ideaalselt organiseerida, jättes alumise sahtli prügiämbritele ning ülemise puhastusvahendite ja küürimistarvete hoidmiseks.
Köögi värvi, materjali ja ka kuju valik sõltub ruumi materjalidest ja toonidest. Köök elutoas on nii jõuline, et parim on teha see värvi- ja materjalilahenduselt nähtamatu. Loomulikult on igasugused uudsed, põnevad ja ebatavalised värvilahendused köögis alati teretulnud, kuid ikkagi tuleb arvestada kogu ruumi.
Üles avanevad mehhanismid on küll praktilised, aga ei ole midagi katki, kui uksed avanevad külgedele. Need ei tohi lihtsalt olla liiga laiad. Ei ole mõtet raisata raha ustega põrandakappide peale, tänapäevases köögis on allpool ainuõige lahendus sahtel, et üldse asju kätte saada. Kuna korterite köögid on alati liiga väikesed, tuleks kindlasti ehitada seinakapid laeni, ilma igasuguste üleliigsete kaunistuste ja lisanditeta.
