Koolitus
Paigaldaja, kes küttesüsteemi pani, peab tegema maja omanikule või kasutajale koolituse, kus näitab ära süsteemi funktsioonid, reguleerimise, ning rääkima kindlasti ka hooldusest ja garantiist. Lisaks jutule väljastab paigaldaja kirjalikud kasutusjuhendid (või saadab digitaalselt) ja koolitusakti, mis kahepoolselt allkirjastatakse.
Küttekolde – on see siis soojuspump või katel – külge kleebitakse infokontaktid ja paremal juhul ka järgmise hoolduse aeg. Kontaktid on olulised, kui midagi juhtub või seade vajab hooldust. Kusjuures probleemi korral ei tulegi alati tehnik kohapeale, vaid paljude seadmete puhul on võimalik muresid lahendada ka interneti teel.
Kas on mõistlik teha koolitus ühele inimesele või kogu perele? Selle puhul vastab Hillart, et pigem ühele inimesele, kes vajadusel siis teisi pereliikmeid ise edasi õpetab. Vastutus on hea personaalselt üle anda. Nii jääb ka paigaldajale/hooldajale üks kontakt, kellega probleemide korral suhelda.
Läheb üsna keeruliseks, kui mitmed inimesed hakkavad reguleerima ja mure korral helistama. Ideaalne oleks ka, kui süsteemi reguleerimine on ühe inimese hallata. Selle, kelle käes finantsilised otsused, sest vead reguleerimisel võivad kalliks maksma minna. Kui peres pole inimest, kes tehnikaga sina peal, siis soovitame teha hooldusettevõttega püsihoolduse lepingu – see tagab suurema tähelepanu ja kiirema reageerimise.
Esialgsed seaded ja muutmine
Esialgsed seaded pannakse paika koostöös paigaldaja ja omanikuga. Otsitakse parim lahendus, mis maja kasutajatele sobib. Muutma peaks neid siis, kui temperatuur toas on liiga madal või liiga kõrge.
Kui läheb muudatuste tegemiseks, tuleb meeles pidada, et neid tuleks teha vähehaaval ehk mitte suurt muutust korraga. Nii saad lihtsama vaevaga õige temperatuuri. Küttesüsteem ei reageeri kohe – muutuse märkamine võtab aega. Kui lisaseadistamisel midagi ei muutu, tasub kontakteeruda oma hoolduspartneriga.
Lisavõimalused ja soovitused
Tänapäeval liigub kõik nutilahenduste poole. Nutilahenduste ühendamisel küttesüsteemiga tasub ka esmakordsel seadistamisel kaasata spetsialist. Tihtipeale on seadmetel see juba peal, aga alati tasub üle täpsustada, mis võimalused süsteemil on.
Kuna suved on meil järjest kuumemad, on teemaks ka jahutuse liitmine maja kliimasüsteemi. Hea oleks selle peale aegsasti mõelda – see tähendab, et enne küttesüsteemi ja maja muude kommunikatsioonide kinnitamist. Sisekliimasüsteem võiks olla välja ehitatud juba arvestusega, et oleks olemas valmisolek ka jahutuseks. Hea on teada ka, et jahutuse lisamine tulevikus võib tähendada ka lisapinna vajadust tehnilises ruumis.
Küttesüsteemi võiks tasakaalustada, et soojuse jaotamine vastavalt vajadustele oleks ühtlane. See on nagu peenhäälestamine. Kui kõik paigas, tekib vajadus reguleerimiseks vaid renoveerimistöödel või eriolukordadel. Nt kui vahetatakse aknad või põrandakate, plaanitakse juurdeehitist või muutub ruumide kasutusotstarve.
Võimalikud ohud
Kui seadistada valesti, võib rikkuda süsteemi nii, et on vaja teostada parandustöid. Päris utiiliks on võimatu seadistada. On võimalik seadistusega eksida nii, et seade ei lähe enam iseseisvalt käima, aga selle saab tavaliselt lahendada kaugjuhtimise teel. Peamiselt mõjutatakse kasutuskulusid – ehk vale seadistus ilmutab end elektriarvetel. Kulud võivad tõusta kordades.
Erinevate süsteemide eripärad
Igal küttesüsteemil on oma eripärad, mida peaks meeles pidama. Näiteks soojuspaigaldiste (soojuspumbad) puhul võtab tulemise nägemine aega. Isegi kuni aasta. Esimene kütteperiood on kindlasti katsetamine ja testimine.
Edaspidi on juba selge, kuidas süsteem käitub ja mis sobib just sellele majale kõige paremini. Siin on teguriteks ka maja enda muutused – uuselamu puhul võib olla tegemist maja kuivamisega ehituslikust niiskusest ja kogu ehitusmassiivi esialgse üleskütmisega. Alguses võib jääda mulje, et süsteem töötab ebaefektiivselt ja kütmisele läheb liiga palju raha, aga selle taga võivadki olla eelmainitud uue rajatise eripärad.
Tavaliselt selgub reaalne olukord kütteperioodi lõpuks. Esimene aasta ongi süsteemi tundma õppimiseks ja jälgimiseks. Edaspidi on majale sobiv režiim leitud ja häälestatud. Peab vaid jälgima, et hooldused oleksid õigeaegselt tehtud.
Hooldus
Tasub teada:
Põrandakte tahab iga viie aasta tagant läbipesu, kuna veetemperatuurid on madalad ja ajapikku kipub sade settima torudesse.
Soojuspump tahab iga kahe aasta tagant väiksemat tähelepanu ja iga kuue aasta tagant suuremat hooldust ning kontrolli.
Hoolduspäevik on oluline dokument. Hea hoolduspartner omab keskkonda, kus on seadme ajalugu kirjas ning ka kliendile kergesti edasi saadetav. Kusjuures on võimalus iga soojuspump identifitseerida kiibi abil. Kiibi kaudu identifitseerimine pole enam ainult lemmikloomade teema! Kiip kinnitatakse seadme külge ja iga kord, kui hooldusmees kohal käib, peab ta fikseerima oma kohaloleku nutiseadmega.
Pärast hooldust tuleb maja kasutajal elektrooniliselt kinnitada, et hooldusmees käis kohal. Seejärel tuleb talle e-kirja teel automaatselt raport tehtud töödest ja arve. Koos sisestatakse järgmise hoolduse aeg ning sellest tuleb juba nii kasutajale kui ka hooldusmehele programmist automaatne teavitus.
Hoolduspartner ei pea olema samast ettevõttest, kes paigaldas. Oluline on, et tegu oleks hooldusfirmaga, kellel vajalikud oskused ja kogemused. Nad peavad olema suutelised tõestama oma töö kvaliteeti. Kindlasti peaksid olema konkreetsed kontaktid, kuhu pöörduda mure või hooldusvajaduse korral. Kindlasti ei sobi lihtsalt mingi inimese telefoninumber.
Garantii ja kvaliteet
Selleks et olla kindel oma maja küttesüsteemi kvaliteedis, kontrolli paigaldaja tausta. Kas on varasemaid kogemusi, varasemate klientide tagasiside, kuuluvus erialaliitudesse. Eks mingil moel ole ka töö tegemise juures ümbruse heakord ja puhtus omamoodi kvaliteedi näitaja. Head tegijad austavad oma klienti ja hoiavad töötsooni puhta.
Tähelepanu tasub pöörata ka garantiile. Hea on valida paigaldaja, kes pakub ka pikendatud garantiid. Tavapäraselt on garantii kaks aastat. Küttesüsteemiga koos tuleb olla ikka palju pikemalt – seega pikem garantiiperiood annab suurema kindluse, et kõik tehasepoolsed vead tulevad välja.
Võta paigaldusprotsessist osa ja ole uudishimulik. Küsi alati, kui midagi jääb arusaamatuks või vajad lisainfot – tegemist on ikkagi ju sinu koduga! Enne paigaldust ja selle ajal on võimalus veel mõjutada ja valikuid teha vastavalt soovidele.
