Maaküttega krundi haljastus. Mida ja kuidas istutada?

Loona Põtter

OÜ Sipelga Aiakujundus

Maakütte kontuuri kohale jääv pind peab jääma haljasalaks, millelt talvel lund ära ei lükata. | Shutterstock

Maakütet kasutatakse selle ökonoomsuse ja kasutusmugavuse tõttu eramute küttelahendusena järjest sagedamini. Samas peab teadma, milliseid taimi võib hiljem alale istutada.

Meetri sügavusele maa sisse paigaldatud torude rägastik ehk pinnasekollektor katab väiksematel kruntidel vahel isegi ligi ⅔ pinnast, mistõttu kaevatakse pea kogu ala üles. Hiljem kaasnevad aga istutusele mõningad piirangud.

Torustikku ei tohi kaevata sügavamale kui 1–1,2 meetrit. Vajaliku soojusenergia koguse saamiseks jahutab süsteem paarimeetrist pealmist pinnasekihti. Spetsialistide hinnangul ei ole nõuetekohase paigalduse korral võimalik eristada piirkondi, kuhu kollektor on paigaldatud või kuhu mitte.
Maakütte mõju taimestikule on põhjalikult uuritud ning jõutud järeldusele, et pinnasest soojuse võtmine ei tohiks seda taimkattele oluliselt avaldada. Ometi ringlevad aiapidajate seas kahtlused – kiratsevad taimed ja krundilt aeglaselt sulav lumi tembeldatakse sageli maakütte süüks. Kuna maaküte kasutab erinevat tüüpi pinnasest soojuse kättesaamiseks energiat erinevalt, võib see nii ka olla.