Termin metsakümblus tuleb algupärasest jaapanikeelsest nimetusest “Shinrin-yoku”, hilisemalt tõlgiti see inglise keelde – “forest bathing”. Jaapanlased avastasid eelmisel sajandil, et inimesed on võõrandumas loodusest ning sellega maksavad nad lõivu oma tervise ja elujõu arvelt. Sellest vajadusest lähtuvat töötati Jaapanis välja kindlal ülesehitusel põhinevad metsakümbluse jalutuskäigud. Jaapani uurijad Tsunetsugu jt on Jaapani terviseministeeriumi tellimusel alates aastast 2000 viinud läbi suure valimiga mahukaid uuringuid, milles on tuvastatud palju aspekte, kuidas metsakümblus ja metsakeskkond toetavad meie närvisüsteemi, maandavad stressi ja parendavad laialdaselt füüsilise ja vaimse tervise näitajaid.
Metsakümbluse näol on tegu heaolusuunaliste ja pigem terviseprobleemi ennetavate meeli avavate rahulike harjutuste kogumiga, mida tehakse sageli väiksemas grupis läbides lühikesi vahemaid. Koos väljaõppinud giidiga on looduses turvaline praktiseerida ka neil, kel puudub omal käel looduses käimise või teadlikkuse harjutamise kogemus. Jalutuskäigu ajal keskendutakse meeltele, tajudele ning aistingutele ning jagatakse seda, mida keegi märkas ja koges. Grupis koos kogemine tagab pühendumise ja keskendumise. Rahvusvahelised uuringud näitavad, et kontakt loodusega vähendab tänapäeva ühiskonnas levivat üksindustunnet, soosib inimlikku suhtumist, suurendab empaatiat ja sallivust (Journal of Environmental Psychology, Nature contact increases perceived humanness in others, Fei Teng et all 2024) .
Metsakümbluse harjutused on tegelikult lihtsad ja neid saab õppida ja teha ka ise või sõpradega metsa minnes. Eesti keeles on avaldatud kaks väga head metsakümbluse teemalist tõlkeraamatut, mida soovitan asjasthuvitunutel lugeda, sest seal on sees ka häid omal käel tehtavaid harjutusi.
Viimase paarikümne aasta jooksul on pea ülemaailmne linnastumine teinud metsakümbluse tasakaalustava metoodikana kasvavalt populaarseks suunaks üha enamates riikides. Metsakümblus, aga ka sarnased teadvelolekul põhinevad teised metoodikad nagu mindfulness (teadlikkus, mis tekib läbi sihipärase ja hinnanguteta tähelepanu osutamise) ning meditatsioon, on rahvusvahelised tervishoiuvaldkondade poolt heakskiidetud tervisesekkumised.
Metsakümbluse traditsiooni kõrvale on tekkinud ka teine looduspõhise tervise- ja heaolusekkumise suund – metsateraapia, mida rakendatakse lähtuvalt kliendigrupi vajadustest taastusravis ja terviseprogrammides. Kokkuvõtvalt metsakümbluses on rõhk rohkem ennetusel ja see on universaalne (sobib pea igale inimesele), samas kui metsateraapias on püstitatud mingi probleem (reeglina on see vaimse või füüsilise tervisega seotud või sotsiaalne teema) ja selle lahedusvajadus ning metsateraapia jätkusessioonid (reeglina 4-6 metsateraapia sessiooni) on välja töötatud selle olukorra lahendamiseks. Mina osutan psühholoogina ka metsateraapia teenust ja olen kogenud, et see on tõhusam ja meeldivam kui keerukate psühholoogiliste ja eludilemmade lahkamine nelja seina vahel.
Lisaks terviseteemadele saab metsateraapiat ja metsakümblust rakendada väga mõnusasti meeskonnatöös ja tiimi koostöö ja ühtsustunde arendamisel. Olen juhendanud erinevate asutuste, organisatsioonide ja tiimide nn „kõnni ja räägi“ (walk & talkI) koosolekuid loodusradadel või viinud läbi konkreetse kollektiivi jaoks kohandatud metsakümblusretki. Pärast on hea koos arutada, kuidas läks, mida avastati, õpiti ja märgati. Suur Itaalia üliõpilaste seas läbi viidud uuring (Capozza jt 2017) näitas, et looduskeskkonnas läbi viidud koosolekute järel tajutakse üksteist ja käsitletud teemasid positiivsemalt. Minu isiklik kogemus näitab ka suuremat avatust, mis tekib tiimiliikmete vahel looduses läbiviidud ühistegevuste ja jagamiste käigus.
Olen enda jaoks lahti mõtestanud, et vaatamata terminitele ja metoodikatele on meie jätkusuutlikkuse ja heaolu seisukohalt ikkagi esmatähtis taastada teadlik ühendus loodusega. Ka hiljutine Derby Ülikooli uuring looduse mõjust tervisele (uurijad Richardson, M. jt, 2021) kinnitab, et inimese heaolu seisukohast loevad mitte niivõrd looduses veedetud minutid, kuivõrd just kvaliteetaeg ja pühendumine teadlikele momentidele. Ühes rahvusvahelisi teadustöid kokkuvõtvas uuringuraportis (Bai, Y. Jt 2020) oli välja toodud, et erilise tõhususe elukvaliteedi ja tervisenäitajate paranemise osas annab imetleva ja aupakliku suhtumisega looduses liikumine. Väga palju on meeleseisundi tervist toetavamaks muutmise puhul välja toodud ka tänulikkuse aspekti, mida saab endas ise arendada.
Loodust nähakse rohesekkumistes sageli kaasterapeudina, kes pakub oma elususe ja mitmekülgsete stiimulitega ruumi avaramale tajumisele ja uute seoste ning ahhaa-momentide tekkele. Loovtegevused looduses lubavad turvalisemalt teadvustada ja väljendada alateadvuse soppidesse ära peidetud tundeid. Olen ise oma töös märganud, et looduskeskkonnas on inimesel lihtsam ka omi tundeid väljendada, mis on eeltingimus muutusteks ja igakülgseks tervenemiseks.
Kui veel pisut uuringutel peatuda, siis see, mis mind ennast metsas töötama motiveerib, on uutel teadustöödel põhinev teadmine, kuidas taimede ja puude biokeemia inimeste omaga suhestub ja suhtleb. Metsas liikudes kümbleme ülekantud tähenduses taimede poolt eritatavate monoterpeenide ja fütontsiidide (lenduvad eeterlikud lõhnamolekulid, mis on ühtlasi taimede immuunosakesed) tervistavas vannis. Samuti on teadlaste poolt kinnitust leidnud asjaolu, et päike, liikumine, liikuva vee äärne negatiivne õhuionisatsioon ja mõned bakteriaalsed kooslused aitavad taandada depressiooni ja vaimse tervise häireid. Mind on pannud vägagi mõtlema ka erinevate rahvusvaheliste pikaealisuse uuringutega tutvumine, kust selgub et loodusrahvad ei põe näiteks peaaegu üldse südameveresoonkonna haigusi, diabeeti ja nad on kaitstud ka enamike vähivormide eest. Selle teabega on kooskõlas ka metsateraapia-alased uuringud, mis näitavad, et metsateraapia aitab meil võidelda just nende tänapäeva elustiiliga kaasuvate haiguste vastu. Edu on saavutatud eelkõige ennetuses, aga metsateraapial on üha suurem koht ka raviskeemides. Kuna terviseteemalisi uuringuid on viimaste aastakümnete jooksul läbi viidud paljudes riikides tohutul hulgal, siis soovitan inglise keelt valdavatel huvilistel uurida looduse mõju teemalisi uuringute kohta portaalidest nature.com ja sciencedirect.com. Seal jagub väga põnevat uurimist ja lugemist kuudeks.
Eesti inimene on õnneks reeglina väga loodust armastav. Samas näitab minu kui psühholoogi, väljaõppinud metsakümbluse giidi ja metsateraapia praktiku kogemus, et inimestel ei ole sageli meeles enese eest hoolitseda ja loodusesse minna ning üha enam on ka neid, kes on loodusest väga võõrandunud ja ei tule selle pealegi, et sinna ennast taastama minna. Üha sagedasemad on ka kohtumised klientidega, kes pole kuude kaupa kodustki väljas käinud.
Võtan inimesi vastu oma kodukandi ehk Aegviidu ja Kõrvemaa metsades ja ka meie aleviäärses kohalikus Loomemajas (ajaleidja.wordpress.com), kus igapäevaselt looduse, inimeste heaolu ja loomingu teemadega toimetan.
Olen lisaks psühholoogiale õppinud metsakümbluse giidiks ja omandanud ka metsateraapia praktiku sertifikaadi Euroopa suurimas metsateraapia organistatsioonis Forest Therapy HUB. See oli sisukas 24-nädala pikkune väljaõpe, millest omandatud teadmiste põhjal julgustan lugejatki minema igal võimalusel loodusesse kvaliteetaega veetma – iga teadlikult looduses veedetud hetk tähendab paremat tervist ja heaolu!
Autor:
Annika Klemets
Psühholoog, sertifitseeritud metsakümbluse giid ja metsateraapia praktik