Higierituse puudumine on väga harv nähtus. Vähenenud higistamine ehk hüpohidroos on umbes 1–3 protsendil inimestest. Kui higistamine väheneb ja lisaks esineb väsimust, kaalutõusu ja naha kuivust, võib olla tegemist kilpnäärme alatalitlusega.
Enamik ainevahetuse jääke väljub organismist neerude kaudu, osa väljub nahapooridest just higistamisega, osa aga hingame välja. Seega on higistamisel lisaks sellele, et hoiab kehatemperatuuri normaalsena, ka eritusfunktsioon. Higistamine on seotud vegetatiivse närvisüsteemiga, mis juhib organite talitlust meist sõltumatult. Ühed inimesed on ergemad, teised tuimemad. Sellest võib sõltuda ka nende higistamine.
Hirm ja vürtsikas toit võivad põhjuseks olla
Piir normaalse ja liigse higistamise vahel on küllalt ebamäärane. Higinäärmete hulk ja nende suurus on inimestel erinev. Higistamist peetakse liighigistamiseks, kui see hakkab sotsiaalselt, füüsiliselt ja psüühiliselt häirima. Mõne raske haiguse järel, kui organism on kurnatud, higistatakse palju – organism peab taastuma ja reguleerib higistamisega oma homöostaasi (sisemist tasakaalu).
Ka vürtsised toiduained soodustavad liighigistamist, mingil määral kohv ja muud kofeiini sisaldavad joogid, samuti alkohol ja gaseeritud karastusjoogid.
Kui higistamine tekitab probleeme, peaks järele mõtlema, kas higistamine on olnud alati rohke, s.t tegemist võib olla pärilikkusega, või hiljutine ilming. Arst välistab kõigepealt haigused nagu diabeet, kilpnäärme ületalitlus või podagra, mis võivad rohket higistamist tekitada. Naistel tekib liighigistamine üleminekueas.
Teinekord on liighigistamise põhjuseks pidev hirm või mure selle pärast, et teised võivad higilõhna tunda või et nägu leemendab vms. Niisuguste tunnetega aitavad toime tulla psühhoteraapiaseansid ning autogeenne treening, mille abil õpitakse sihipärase enesesisendusega valitsema oma keha ja emotsioone.
Mida ette võtta?
Kui liighigistamine on tekkinud hiljuti, tasub koos arstiga otsida selle põhjust. Kui õnnestub häire või haigus kõrvaldada, kaob ka liighigistamine.
* Kindlasti joo palju, sest muidu tekib organismis vedelikupuudus, mis suurendab koormust südamele ning vähendab kehalist ja vaimset töövõimet. Et higistamisega väheneb organismis mineraalainete hulk, joo kindlasti eriti naatriumi ja kaaliumi sisaldavaid jooke (mineraalveed).
* Ülekaalulisuse puhul aitab kilode kaotamine – liigne rasvakiht takistab keha normaalset soojusvahetust.
* Kui märkad, et liigselt higistama panevad vürtsikad toidud ja kofeiini sisaldavad joogid (kohv, kokakoola), tasub nendega piiri pidada.
* Liighigistajana käi sagedasti duši all või vannis ning kasuta vähe nahka ärritavaid pesemisvahendeid.
* Võta vaheldumisi jahedat ja sooja dušši või vanni (ka jalgadele).
* Hästi mõjuvad kümblused jahedas vees (meres, järves), sest see rahustab higinäärmeid.
* Pärast pesemist kuivata end hoolega, näiteks varbavahed, kaenlaalused ja muud kergesti higistavad kohad, sest halba lõhna tekitavad bakterid paljunevad just niiskuses.
* Liighigistajale sobivad kõige paremini riided, mis lasevad hästi õhku läbi (näiteks puuvillased ja linased) ning soodustavad keha normaalset jahtumist. Ka pole mõistlik end liiga soojalt riidesse panna.
* Jalgade liighigistamise puhul kanna looduslikust materjalist sokke-sukki ning jalatseid, mis lasevad õhku läbi. Kui võimalik, pese jalgu mitu korda päevas, kuivata hoolikalt ja pane taas jalga puhtad sokid-sukad.
* Higistamist pidurdavad antiperspirandid, kuid tundliku nahaga inimestel võivad need tekitada nahaärritust ja põletikku. Eelista lõhnavabu antiperspirante ning kanna neid ainult pestud, kuivale nahale.
* Higilõhna peletavad deodorandid: nendes sisalduv alkohol hävitab higi lagundavaid baktereid, mis tekitavad halva lõhna. Lisaks on deodorantides lõhnaaineid, mis varjutavad higihaisu. Ka deodoranti võib panna ainult pestud, kuivale nahale.
* Liighigistamist leevendavad süstid ja muud meditsiinilised protseduurid, mille suhtes pea nõu arstiga.
Allikas: Kodutohtri raamat "Sinu imeline nahk". Raamatu saad tellida siit.
