Soome neuroloogiadotsendi ja rahvusvaheliselt tunnustatud uneuurija Markku Partise sõnul on nn REM-und (nn kiire uni) uuritud juba 50 aastat, kuid alles viimasel ajal on hakatud tähelepanu pöörama põhiküsimusele – miks inimene üldse magab? Nii sügava kui REM-une uurimine annavad teavet ka inimese tervisliku seisundi kohta.
Öö esimese poole sügava une, nn NREM-une ajal magab inimene piltlikult öeldes nagu nott, kogu organism puhkab ja aju eritab sel ajal kasvuhormooni, mida läheb lastel vaja kasvamiseks ning täiskasvanutel suhkruainevahetuseks, sel ajal täidab aju ka oma energialadusid.
Sügav uni on hindamatu õppimisajal. Targem on panna õpiraamat kinni, kui selle taga hakkab uni vaevama, sest õpitu kinnistub ajus sügava une ajal, ei ole mõtet “läbi laugude” üritada teksti mitu korda läbi lugeda. Tugevate depressiooniravimite võtmise ajal REM-und ei esine, kuid need ei põhjusta siiski mälukaotust.
REM-une seostest mäluga teatakse juba üsna palju.
Hommikupoolse öö aktiivne REM-uni aitab õigesse kohta talletada teabe ning omandatud oskused, säilitada emotsioone.
Miks inimene üldse magab?
Uni on elu üks eeldusi: lihtsalt pikutades keha puhkab, kuid aju muudkui töötab, peas keerlevad olevik, minevik ja tulevik – kõik vastavalt olukorrale ja meeleolule.
