Teeolud võivad muutuda igapäevaselt
AS TREV-2 Grupp teehooldetööde valdkonna juht Meelis Seppami sõnutsi tuleb talihoolde puhul nii teede hooldajal kui tavaliiklejal arvestada ilmastiku- ja teeolusid, millest tulenevalt võivad vajalikud tegevused muutuda, kuna ilm võib iga päev erinev olla.
Libedusetõrjet teeb TREV-2 veoauto kasti paigaldatud soolapuisturiga ja kruusateedel teehöövli või auto alusteraga jää karestamisega. "Riigimaanteede hooldelepingud on viieaastased ja töövõtja vastutab, et tee vastaks kehtivatele seisundinõuetele," sõnab Seppam.
Kõrgema klassiga teede puhul on Seppami ütluse kohaselt aega libedusetõrjeks kaks tundi, madalama klassiga teede puhul 12 tundi alates libeduse tekkest. "Masinad lähevad välja kas juba lumesaju ajal või pärast seda – olenevalt sellest, kui palju on lund sadanud ja mis seisunditasemega teega on tegemist. Sahk käib väljas ka pärast teede soolatamist, kuna koristamist vajab ka tekkiv lumelopp."
TREV-2 tegi hooaja esimesed ennetavad libedusetõrjed juba eelmise aasta oktoobrikuu teisel poolel. "Nullkraadi juures kõikuvad temperatuurid nõuavad rohkem libedusetõrje tsükleid ja suuremat kloriidide kulu kui stabiilsed ilmaolud," tähendab Seppam.
Tõhus kokteil: killustik + sool
Niidupartner OÜ juhatuse liikme Henry Priksi sõnul on tõhusaim "kokteil" killustiku ja tänavasoola (NaCl) 1:1 segu. "Sulatab alla sadava lörtsi ning seepärast saab ka 0+ kraadise ilmaga seda kasutada, sest kui ka peaks minema temperatuur hiljem -0 kraadile, aitab libeduse vastu killustik," märgib Priks.
Vanarahvas kasutas tuhka
Ennevanasti kasutati ikka käepäraseid vahendeid – tuhk tuli ju niikuinii küttekoldest välja viia. Kuid eks seda tehti ikka viimases hädas ja sulailmadega. Ega vanasti ka lumetõrjet väga tehtud, pigem püüti lumi kõvaks trampida ning ree ja saani jaoks pidigi tee lumine olema.
Niidupartner OÜ juhatuse liikme Henry Priksi sõnul nemad oma ettevõttes vanarahvanippe ei kasuta. "Kui on tegemist ukseesistega, kasutame puhast libedusetõrje killustikku, kui aga käidavad teed, siis soola ja killustiku segu," ütleb Priks.
Maanteedel ja linnatänavail ei ole Loodi sõnul tänaseni keedusoolast säästlikumat toimivat materjali avastatud. "Betoonile on sool lagundava toimega, välja arvatud eribetoonid, asfaldile on mõju neutraalne ja murule mõjuvad väikesed kogused üldjuhul väetisena, suuremad kogused aga võivad murule saatuslikuks saada," räägib ta.
Kaltsiumi-magneesiumilisandid kallimad
Kõnniteedel tuleb libedust ikka peeneteralise killustikuga tõrjuda. Siis on ka kingsepa juurde vähem asja," sõnab mees. Madalatel temperatuuridel (12 ja enam miinuskraadi) on tema ütlust mööda efektiivseimad kaltsiumi- või magneesiumilisandid. Ent need on märgatavalt kallimad kui tavaline keedusool.
Henry Priksi sõnutsi on kõige kulutõhusam materjal liiv, kuid ilmastikuolude vaheldudes kaob selle kasu kiirelt. "Sool loomulikult lõhub unikividest platse, treppe ning ka jalanõusid ja muru," poetab ta.
Seppam lisab, et kloriidid avaldavad mõju nii asfaldile kui ka murule. "Samas on liiklejate vaatepunktist oluline, et teel oleks tagatud nõutav haardetegur, mistõttu tuleb teatud ilmastikuoludes teha kompromisse ning libedusetõrje eesmärgil ka kloriide kasutada," sõnab ta.
Talihooldusleping annab muretuma talve
Raido Nuhkat Aia Grupp OÜ-st (Lumekoristus.ee) märgib, et talihoolduslepingud sõlmitakse tavaliselt novembri algusest märtsi lõpuni. "Meie kasutame suures osas looduslikke vahendeid: graniitkillustikku ja liiva," lausub Nuhkat.
Peamiselt tellivad neilt ühekordseid teenuseid firmad ja korteriühistud, kel puuduvad hoolduslepingud. Lihtsam on neil, kel sõlmitud hooldusleping, sest siis teostatakse lumelükkamine, libedusetõrje ja lume äravedu juba lepingu raames.
Graniitkillustiku eelise jalg- ja kõnniteedel liiva ja tuha ees ütleb Nuhkat olevat asjaolu, et graniitkillustik ei määri jalanõusid ja kevadel kokku pühkides ei tolma nagu liiv või tuhk. "Ka saab graniitkillustikust enamuse kevadel uuesti kokku pühkida, see on taaskasutatav," ütleb ta.
Et jalg- ja kõnniteedel paksemat jääkihti eemaldada, tuleks Nuhkati ütlust mööda jää mehaaniliselt eemaldada või karestada. "Jää eemaldamiseks on võimalik kasutada ka keemilisi jääsulatajaid, kuid kõikidele pindadele ei pruugi jääsulataja sobidagi," märgib ta.
Eraaedades kasutab Nuhkati juhitav ettevõte samuti peamiselt graniitkillustikku, sest valdavalt on teed ja platsid kaetud tänavkividega ning jääsulatajate kasutamine võivat kahjustada tänavakive. "Hiljem lume sulades võivad soolad/jääsulatajad valguda murule ja peenardele ning neid kahjustada," hoiatab Nuhkat.
Et libedust vältida, soovitab ta esimesel võimalusel maha sadanud lumi ära lükata, enne kui see kinni sõidetakse või tallatakse. "Hiljem on külmunud ja jäätunud tee puhastamine keerulisem ja kulukam," sõnab ta.
NiiduPartner OÜ teostab libedusetõrjet nii käsitsi kui puisturitega. "Teenuse saab eraldiseisvalt tellida, kui käidavad platsid on ootamatult libedaks muutunud, kuid hooajalistel klientidel on libedusetõrje kuutasus," ütleb Priks.
Arukas peremees roogib lund õigeaegselt
Suurimaid probleeme tekib teede ja libedusega Loodi ütlust mööda siis, kui ei tehta õigeaegset lumetõrjet. "Teatavasti on kõnnitee hooldamise kohustus pandud külgneva kinnistu omanikule, kuid iga kinnistu omanik valib lume koristamiseks ise aja. Hilinejad on tihti probleemi ees, et lumi on juba kinni trambitud ja nii tekib paratamatult kiht, mis sulailmadega muutub jääks," selgitab ta.
On ka neid, kes ei võtagi labidat kätte ja ootavad munitsipaalpolitsei näpuviibutust. Kuid jalakäija peab läbima kõnniteed mitme kinnistu ulatuses ja nii võib ta sattuda harjatud suvise ilmega tänavalõigult lausa lumehangedesse. Vahel on raske märgata musta jää teket, eriti pimedal ajal. Soovitav on lumelabidas töökorras hoida, sest kui sellega õigeaegselt ja kvaliteetselt töö ära teha, on libedusetõrje vajadus minimaalne.
Lükkamata lund pole tark kinni trampida
Henry Priks ütleb, et Linnateede hooldajad on õppetunnid juba ammu kätte saanud ja naljalt eksimusi ette ei tule. "Eramaja omanikud teevad aga vigu küll, ja põhiline asi ongi autoga edasi-tagasi sõitmine ning trampimine lükkamata lumel. Niiviisi jäävadki sulades kõrged ja jäised konarused," ütleb ta.
Seppam lisab, et koduõuel reeglina kloriide ei kasutata, levinum on hoopis killustik. "Esiteks on kodused libedusetõrjed väiksemamahulisemad ning ka "liiklemise" intensiivsus sellevõrra väiksem. Samas on kodudes tihtipeale olemas ka majapidamis- või ehituspoest soetatud libedusetõrjevahend soola näol, et näiteks mõnda eriti jäätunud kohta kergemini lahti sulatada."
Seppami sõnul tasub eramajaomanikel ja ühistutel lume sadades see esimesel võimalusel käiguteedelt ja parkimisaladelt kokku lükata, hoolimata hilistest või varastest tundidest. "Pole sugugi haruldane, et saja väike kogus lund, kuid juba poole päeva pärast võib see vihma ja temperatuurikõikumise mõjul jäätuda, misjärel on lume eemaldamine palju vaevanõudvam."
Libedusetõrje ei kaota libedust täielikult
Seppam paneb liiklejaile südamele, et kuna Eesti asub kliimavöötmes, kus teed võivad olla libedad, tuleb valida sõidukiirus vastavalt ilmaoludele ja kasutada autodel korralikke talverehve.
"Soovin autojuhtidele ja teistele liiklejatele kainet mõistust, tähelepanelikkust ja kaasliiklejatega arvestamist. Eraldi paluks liiklejatelt mõistvat suhtumist teehooldemasinate vastu. Autode sahad on mõõtmetelt laiemad kui masinad ja selleks, et tee korralikult puhtaks saaks, peab saha nurk ulatuma ka üle telgjoone vastassuunda," räägib Seppam. "Kui puistur puistab põhimaanteel soola või kõrvalmaanteel soola-liivasegu, võib sealt teinekord koos soola või liivaga teele lennata ka mõni väiksem kivi. Sellest tulenevalt peaksid autojuhid olema väga ettevaatlikud nii vastutulevast kui ka pärisuunas liikuvast hooldeautost möödumisel!"
Libedusetõrje ei tähenda Seppami sõnul, et pärast tee soolatamist või liivatamist oleks tee koheselt lume- ja jäävaba ning teel sama hea haarduvus kui suvel: "Talvine libedusetõrje tähendab, et teeme tee vähem libedaks."
