2008. aastal, kui Eveli lõpetas Räpina Aianduskooli maastikuehituse eriala, valmis ka nende pere uus kodu Viljandi uuselamurajoonis. Minimalistliku arhi-tektuuriga maja (arhitekt Eero Palm) juurde rajati perenaise lõputööna tehtud projekti järgi samas stiilis aed. Selgete ja lakooniliste vormide ning väärikate materjalidega moodne aed on jagatud klassikalisteks aiaruumideks – möödujate pilkudele avatud eesaiaks, privaatseks tagaaiaks ning neid ühendavateks kitsasteks külgaedadeks.
Kujunduse keskmes on terrassid
Privaatsesse tagaaeda avanevad eluruumid jätkuvad terrassil läbi maast laeni klaasuste. Siberi lehisest terrass on ümbritsetud L-kujulise istutusalaga ning sealt viib mustast kiltkivist aiatee tagaaeda betoonist veesilma juurde.
Maapind laskub majast eemale astmeliste muruterrassidena, mille tugimüürid on kaetud sama harjatud alumiiniumiga nagu maja fassaadki. Aia tagumisse ossa jäävad ka kunagise liivakasti kohale rajatud maasikapeenar, vaadet raamiv hekk kontpuudest ja mägimändidest ning nende vahele justkui skulptuuridena paigutatud valged kuubikud. Piimjast pleksiklaasist kastid on tegelikult oma jooniste järgi valmistada lastud valgustid, mis muudavad pimedal ajal aia ruumiliseks ja panevad selle koos veesilmaga elama.
Eritellimusena on valminud ka kolm mastaapset peegelpaneeli, mille Eveli on tänavale avatud eesaias kavalasti istutus-alasse paigutanud. Peeglid tõmbavad tähelepanu endale ning mööduvad inimesed vaatavad rohkem enda peegeldust või skulptuurset installatsiooni kui aia sisemust.
Kõige olulisemad ja kaunimad vaated aiale avanevad elutoast ja terrassilt, kus pere veedab suurema osa ajast. Et tagada aia ja maja ühenduslülina toimival terrassil väga privaatne olemine, on selle ümber aiakujundusõpetaja Reti Randoja-Mutsi soovitusena istutatud lopsakas põõsamass tuhkrust enelast Spiraea x cinerea ’Grefsheim’. Kuna terrass on piisavalt avar, ei mõju ümbritsevad põõsad ahistavalt ning siia mahuvad mõnusasti nii puhkenurk, grill kui söögilaud.
Tabavalt lihtne taimevalik
Arvestades piirkonna loomulikku keskkonda, valis Eveli oma aia põhilisteks puuliikideks vaesele pinnasele sobivad kadakad ja männid. Äärtest piirab krunti värvilise võraga laitmatult vormi pöetud võsund-kontpuu. Suvisel ajal, kui põhiliselt aias viibitakse, pakub see kenasti varju võõraste pilkude eest, talvel aga avab vaate kaugusesse. Tagaaias lisab põnevust ja katkestab hekilindi mägimändidega istutusala, kus algselt kasvanud uhketest hiina siidpööristest pidi Eveli hiljuti loobuma, kuna need hakkasid päikeselembesi mände liialt varjutama.
Taimestus on kõikjal nn mitmekihiline ja efekti saavutamiseks on vähesed valituks osutunud liigid istutatud massina. Taimevaliku põhimõte on see, et igal aastaajal oleksid peenras oma „kaunitarid”, kes pilku püüavad. Näiteks eesaia peenras on peale kevadel õitsemist alustavate punaste tulpide lillad jazdi laugud Allium jesdianum – Mati Rangi kollektsioonist ostetud 250st sibulast on nüüdseks saanud lausa laugumeri. Nende eelis on väga kitsad lehed, mis ei moodusta ulatuslikku kolletunud lehemassi, tänu millele püsivad taimed pikalt dekoratiivsed. Suvel võtab teatepulga üle sulnis kõrreline – harilik sinihelmikas Molinia caerulea ’Moorhexe’, kes saab hakkama ka majaesises poolvarjus.
Kuna õisi on Eveli aias suhteliselt vähe, lisab ta suviti särtsu suurtesse mustadesse keraamilistesse lillepottidesse istutatud taimekompositsioonidega. Sinna miksib ta kokku nii lilli kui maitsetaimi, nende vahele paneb kasvama ka jagamist vajavaid püsikuid oma peenrast – igal aastal ikka isemoodi.
Kõige alus on korralik aiaplaan
Pärast majaehitust ja maakütte paigaldust oli looduslikult juba niigi väheviljakast krundist Eveli sõnul järel vaid kruusaauk. Just siis oli korralikust aiaplaanist kõige suurem abi, sest mullatöid tehti täpselt selle järgi – kõik istutusalad mõõdeti välja ja igaühesse pandi vastavalt plaanitavale taimetüübile vajalik kogus mulda, kiviplaatide ja terrasside alla aga jäetigi kruus. Samuti on täpselt plaani järgi ehitatud aias ära jäänud tüütud ümberistutamised, taimeäridest ei tehta ka emotsioonioste. Tänu hoolikale rajamisele on seal praegu peamisteks töödeks vaid niitmine ja hekilõikus, vahel harva mõne umbrohulible väljakitkumine.
Perfektne muruvaip mängib range geomeetrilise kujunduse juures olulist rolli ning selle hooldus on kõige mahukam. Robotniidukist on siin põhimõtteliselt loobutud, sest endise tippsportlasena tahab Eveli trenni eesmärgil muruniidukit ise lükata. Umbrohuvaba muru väetatakse kauakestva väetisega kevaditi kaks korda ning mis seal salata, kord aastas ka mürgitatakse. Hilissügisel, kui lehti enam pole, pügatakse hekilõikuriga vormi kontpuuhekk ning silmailuks ja saagi paremaks kättesaamiseks kolm perepuust viljapuud, mille Eveli ise on kooliajal pookinud.
Eveli koduaed
Mis: 2009. aastal rajatud modernne aed uuselamurajoonis
Asukoht: Viljandi
Suurus: 1350 m²
Kliimatsoon: USDA 5
Eveli ei aja oma aias taga harukordseid või peeni sorte, vaid valib kasvukohta sobivaid ja oma lihtsa iluga võluvaid taimi. Ta armastab kombineerida ilu- ja söögitaimi nii pottides kui peenras. Oma aia lemmikutena toob ta välja:
• harilik sinihelmikas Molinia caerulea ’Moorhexe’
• kukehari Sedum ’Herbstfreude’, kellel on läbi hooaja väga ilus leht ning kes õitseb kuni külmadeni
• mägimänd Pinus mugo ja tema minimõõtmetes sort ’Mops’
• harilik kadakas Juniperus communis ’Hibernica’
• Pskemi laugud Allium pskemense pilkupüüdvate valgete õite ja jämedate sibulat meenutavate vartega
• Kõik ohakad eesotsas sinise mesiohakaga Echinops ritro
• Massina istutatud punased tulbid
