Droonide kasutamine on moodsa aja märk ning nende laienev levik tekitab üha enam küsimusi privaatsusõiguste rikkumisest. Droon võib kokku põrgata ka akendega ja tekitada kahju. Nende seadmete kasutamine ei ole üheselt reguleeritud ja on tõlgendamisvõimalusi. Kui drooni kasutamine on selgelt seotud regulaarse isiku kohta andmete kogumisega, siis on võimalik seda käsitleda eraviisilise jälitustegevusena, mis on kuritegu. Pigem on sageli tegu lihtsalt uudishimuga naabri tegevuse vastu. Naabri filmimine või pildistamine nõusolekuta ei ole ühiskonnas iseenesest keelatud, kui see ei toimu avalikustamise eesmärgil.
Kui droon siseneb omaniku õhuruumi, siis võib olla tegemist omandiõiguse rikkumisega. Asjaõigusseaduse (AS) §127 kohaselt ulatub kinnisomand maapinnale ning õhuruumile sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. AS §143 kohaselt on kinnisasja omanikul õigus keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see kahjustab oluliselt tema kinnisasja kasutamist. Niisiis pole selliste mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale lubatud.
Eelnevast tulenevalt võib järeldada, et regulaarne ja häiriv drooniga teie omandiruumi sisenemine on teie õiguste rikkumine, ja te võite nõuda naabrilt selle rikkumise lõpetamist. Sellise nõude võib panna maksma ka kohtu kaudu.
Eraldi küsimusi tekitab jõu kasutamine. AS §41 kohaselt võib omanik oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Seega peab jõu kasutamine olema kohane meede: drooni võib püüda ära ajada nagu hulkuvat koera või selle ka alla tuua, kui vaatamata hoiatustele jätkub drooni kasutamine kinnisasjaomaniku tahet eirates. Vara kahjustamisega võib siiski kaasneda kohustus hüvitada lennuvahendi omanikule tekitatud kahju.
