Elektri hinda mõjutab oluliselt tarbimise ühildamine pakkumisega. Peamine mõjur selles on elektri tunnihind, mille vaheldumine ongi väga järsk. Kallis päevane elekter võib varahommikustel tundidel tunduda suisa tasuta saaduna.
Tavatarbijal tundub olevat keeruline oma elurütmi elektri tunnihinna kõikumistele vastavalt korraldada. Vähe on neid, kes varahommikuti saunlevad või pesemas käivad, olgugi et elektri tunnihind sel ajal on odav. Soojuse salvestamine vette või näiteks põrandakütte abil põrandasse on jõukohane paljudelegi kodumajapidamistele.
Paljud on üritanud elektrit säästa, hankides oma majapidamise energiaallikateks soojuspumba või päikesepaneelid.
Päikesepaneelide hankimisel ei tasu rabistada – tasub võrrelda hindu ja toote pakkujaid endale selleks aega võttes. Päikeseelektrisüsteemi investeeritakse kolmekümneks aastaks, mõni kuu on selle ajaga võrreldes lühike aeg.
Alanda temperatuuri
■ 20–24 soojakraadi vahel ruumi temperatuuri alandamine ühe kraadi võrra vähendab soojusenergia tarbimist umbes viis protsenti. See number on vaid suundanäitav; energiatarbimist mõjutab näiteks ehitise konstruktsioonide õhutihedus, soojustus ja see, kuivõrd tuuline on väljas.
Temperatuuri kontrollitud vahetumine kiires rütmis on lihtsaim kerge konstruktsiooniga majades. Näiteks puitkarkassmajades on tihtipeale palju vähem soojust salvestavat massi kui massiivses kivimajas. Soojust salvestava massi eelis jällegi on see, et elektrikütet on võimalik tööle rakendada ööpäeva neil tundidel, kui elekter on odav.
Mikroobikahjustuste vältimiseks tasub niisked ruumid alati piisavalt soojana hoida.
Uued elektriradiaatorid oma paremate termostaatide tõttu suudavad ruumitemperatuuri ühtlasema hoida kui vanad.
Uutes elektriradiaatorites on ka tänapäevast uut elektroonikat, mille abil saab radiaatorid programmeerida sisse lülituma vastaval soovitud kellaajal. Kütterežiimi saab reguleerida sellisel viisil madalatemperatuuriliseks näiteks ööseks.
Küta puudega
■ Ühes kilos kuivas kasepuidus on energiat umbes neli kilovatt-tundi. Kui kaske põletada kvaliteetses küttekoldes, saadakse temast 70–85% ruumi soojuseks. Erinevate puuliikide kütteväärtus laias laastus on üsna samasugune. Erinevate puuliikide mahukaal võib olla aga vägagi erinev.
Ühes puisteruumis kase küttepuudes on energiat umbes 1000 kWh, puisteruumis männis aga 800 kWh.
Ühes tihumeetris on umbes 2,5 puisteruumi.
Puukütte nõrk omadus on paljudel puhkudel, et soojus ei suuda levida igale poole ruumidesse – soojus püsib pikalt küttekoldega ruumis ja liigub lae alla.
Hea kütte puu on kuiv ja soovitatavalt üle-eelmisel aastal tehtud. Halud on sobilik tuppa tuua ööpäev enne nende kütmist, et pinnaniiskus suudaks halgudest välja auruda. Küttekoldes peab olema piisav õhu juurdevool, et korralik puu põlemine oleks tagatud. Siibreid ei tohi sulgeda enne, kui vingu tekkimine koldes on lõppenud.
Hoidu elektriõgarditest kodumasinatest
■ Vanad külmikud ja sügavkülmkapid on kodumasinate hulgas tihtipeale ühed salakavalamad elektriõgijad. Vana külmik või sügavkülmkapp kasutavad halvimal juhul umbes kolm korda rohkem elektrit kui mahult sama suur energiatõhus seade.
Külmik või sügavkülmkapp tuleb paigutada sellisesse kohta, et õhk pääseks ka seadme taga liikuma. Selliselt seadme poolt tekitatav soojus pääseb süsteemist tõhusalt välja. Külmutamise tõhustamiseks tuleb seadme taga olevad soojusvaheti torud külmumist aeglustavast tolmust puhtad hoida.
Ka suur plasmateler või võimas arvutimängu raal võivad olla märkimisväärsed elektritarbijad. Ajaviiteseadmed üldkokkuvõttes tarbivad vahel üllatavalt palju elektrit, kuna selliseid seadmeid võib olla rohkem kui üks ja need võivad olla sisselülitatuna pikka aega.
Tervenisti täislaaditud nõudepesumasin säästab energiat, võrreldes nõude pesemisega kraanikausis. Elektrit kulub ühe nõudepesukorraga enam-vähem 1 kWh, mispuhul nõudepesumasin on üsna energiatõhus kodumasin. Vee ja toidu soojendamiseks kulub vähem energiat veekeetjat ja mikrolaineahju kasutades, kui seda elektripliidil teha. Pesu tasub pesta täislastina ja mitte asjatult kõrge veetemperatuuriga.
Vähenda duši all käimist ja saunlemist
■ Tarbimisvee soojendamiseks inimese kohta kulub aastas elektrit umbes 1000 kWh. Enamik sellest kulutatakse duši all. Duši jaoks soovitatud veekulutus on 12 liitrit minutis, mispuhul, kui dušist on lastud vett voolata kümme minutit, siis selle soojendamiseks on energiat kulunud umbes 4,2 kWh.
Boiler kasutab umbes 58 kWh elektrit soojendades kuupmeetri vett 50 kraadist soojemaks. Enam-vähem sellist temperatuuritõusu on vaja, et külm veetrassivesi hügieniseeritud 60kraadiseks veeks soojendada.
Duši all käies saab energiakulutust vähendada vett säästva dušisõelaga. Veekulutust saab vähendada ka veetrassis surve ja vooluhulga vähendamisega.
Saunafriigile võib nüüdsel ajal saunlemine kalliks minna. Saunlemiste hulka vähendades ja saunatemperatuuri alandades saab ka elektriarveid odavamaks muuta.
Hangi päikesepaneelid
■ Eramute päikeseelektrisüsteemid toodavad tüüpiliselt elektrit umbes viiekilovatise nimivõimsusega. Ühekilovatise võimsuse tootmiseks läheb vaja 4,5–5 ruutmeetrit päikesepaneele. Viie kilovati tootmiseks läheb vaja niisiis 22,5–25 ruutmeetrit pinda päikesepaneelide jaoks.
Elektrifirmad müüvad päikesepaneelide poolt toodetud ülejäägielektrit tavaliselt börsihinnaga, millest firmad ise võtavad maha endi poolt määratletud marginaali. Lepingu sõlmimine on firmapõhine ja kirju. Osa lepingute puhul makstakse ööpäeva keskmise põhjal, osa puhul tunnihindade põhjal, mis on päikesepaneelide omanikule tavaliselt soodsam. Päikesepaneelid toodavad efektiivseimalt elektrit päevasel ajal, mil ka elektri tunnihind on kõrgeim.
Osta õhksoojuspump
■ Õhksoojuspump väidetakse olevat üks tõhusamaid vahendeid, et energiat märkimisväärselt säästa. Õhksoojuspumba abil on võimalik kütmiseks kuluvast elektrist säästa umbes pool. Eramute jaoks tähendab see tüüpiliselt 3000–7000 kWh suurust säästu aastas.
Hinnad küll kiiresti muutuvad, aga õhksoojuspump koos selle paigaldamisega maksab keskmiselt umbes 2000 eurot. Õhk-vesiküttesüsteemi hind on 12 000 – 15 000 euro piires. Selle süsteemi puhul säästetakse aga ka majapidamisvee soojendamiseks kasutatavat elektrit.
Nii pump kui ka selle paigaldamine tasub tellida üheltsamalt firmalt, kuna vastutus on siis selge.
Õhksoojuspumba kasutegur on enam-vähem kolm ehk siis ühe kilovatt-tunniga saadakse umbes kolm kilovatt-tundi soojust. Esimeste õhksoojuspumpade puhul vähenes nende kasutegur kiiresti temperatuuri külmenemisega. Tänapäevased õhksoojuspumbad on ses suhtes tunduvalt tõhusamad. Väidetavalt saavutatakse tänapäevaste õhksoojuspumpadega kolmekordne sääst isegi miinus 20kraadise külmaga.
Õhksoojuspumba siseseade parandab ruumide kütmist ka selliselt, et lae alla paigaldatuna puhub sooja õhku põranda suunas. Seetõttu levib ka muude kütteseadmetega toodetud soojus ühtlasemalt erinevatesse ruumidesse ja põrandatsooni. Õhksoojuspump selliselt töötades tõhustab tunduvalt ka näiteks ahjuga saadud soojuse mõju.
Aga koduaku?
■ Koduakud on kodumajapidamiste jaoks toodetud akud, mis on mõeldud kasutamiseks võimalike elektrikatkestuste ajal ja millesse saab muude elektrisüsteemide poolt toodetud elektrit salvestada. Selline akudesse elektri salvestamine on kasulik olukorras, kui näiteks päikesepaneelid toodavad ülejäägielektrit või kui võrguelektri tunnihind on odav, kui tarbimine on vähene võrreldes elektritoodanguga.
Koduakusid on kasutatud näiteks Californias, kus elektrikatkestusi on tihti. Koduaku tehnoloogia ei erine oluliselt näiteks elektriautode akudest. Kui elektriauto aku toetab V2G -standardit, saab auto akut kasutada ka koduseks elektritarbimiseks. Elektriauto aku koduseks elektrisaamiseks kasutamine on igal juhul tasuvam kui koduaku hankimine.
Päikesepaneelide toodetud elekter muundatakse üldiselt inverteri kaudu vahelduvvooluks, mida kasutatakse elektrikeskuse kaudu kodumasinate tarbeks. Päikeseelektrisüsteemiga ühendatud seiresüsteemi abil saab näha toodetud elektri hulka. Elektrimüügifirma elektriarvesti omakorda registreerib elektrivõrku müüdud elektri hulga.
Kui näiteks soojaveeboileri küte soovitakse saada oma päikesepaneelide kaudu, võib seda kõige lihtsamini korraldada taimeri abil. Kasutatakse ka automaatjuhtseadmeid, mis lülitavad sisse kütet juhtiva relee, kui päikesepaneelide elektritoodang ületab teatud taseme.
Väljaarendatumad süsteemid kontrollivad elektri tootmist ja tarbimist reaalajas. Kui päikesepaneelide elektritootmine ületab tarbimise, lisab süsteem automaatselt boileri kaitsme võimsust. Kogu päikesepaneeli potentsiaal juhitakse sellisel juhul ärakasutamiseks.
