Aediirisel on kirjeldatud ka viirushaigusi, kuid Eestis neid täheldatud pole. Põhilised aediirise vaenlased on liigniiskus, lämmastiku liigsus ning inimese tegevus. Aediiristel puuduvad spetsiifilised kahjurid, kuid neid võib kahjustada silmale märkamatu gladioolikahjur, kes tegutseb lehe sees, toitudes lehemahlast. Kahjustunud lehed moonduvad kurruliseks ning kuivavad. Õitsemise ajal võivad õisi kahjustada mai-, hiljem kuldpõrnikad. Tõrje puudub, nemad tuleb õitelt lihtsalt ära korjata.
Risoome vigastavad ka nälkjad ja teod. Nende tõrjumiseks kasuta nii mehaanilisi kui keemilisi vahendeid. Niisketel ja jahedatel aegadel juulis-augustis haigestuvad aediirised vältimatult laikhallitusse. Esmalt on lehtedel märgata väikesi ümaraid täpikesi, mis muutuvad ovaalseks ja siis üsna pea hallikaspruunikateks laikudeks. Need liituvad kiiresti, lehed lähevad paberõhukeseks ja surevad.
Liigniisketes tingimustes võivad aediirised haigestuda ka hahkhallitusse, mille haiguspilt sarnaneb laikhallitusega. Juba seenhaigusse nakatunud taimi keemiliste tõrjevahenditega pritsida ei tasu. Haigestunud lehed tuleb olenevalt kahjustuse ulatusest kas osaliselt või täielikult eemaldada ning põletada. Tagasilõikus teha lehvikule katusekujuliselt, siis ei saa vesi tungida lehtede vahele. Ühe taime juurest teise juurde liikudes on haiguse leviku piiramiseks väga oluline desinfitseerida käärid ja vajadusel ka käed.
Kõige hullem aediirise tõbi, millega on hädas kogu maailma iirisekasvatajad, on bakteriaalne juuremädanik. See on äärmiselt salakaval. Taimed püsivad näiliselt kaua tervena ning siis vajuvad äkki rohelised lehvikud külili või risoomist irdununa pikali. Risoomi sisu muutub haisvaks, pruuniks, puderjaks massiks. Taimed võivad haigestuda kevadest sügiseni mis tahes ajal.
Ravi haigusele pole, kuid sorti on võimalik päästa tõve varasel avastamisel, kontrollides pidevalt risoomide tervist. Kuna me ei tea, milliseks võib kujuneda eelolev suvi, võib taimi varakevadel pärast lume sulamist pritsida 0,2% topsiini- või fundasoolilahusega. Hästi mõjuvad ka küüslauguleotis ja põldosjatee. Valmistamiseks võta 300 g põldosjavarsi 10 l vee kohta, keeda 20 minutit ja lase jahtuda. Pritsimiseks lahjenda teed veega vahekorras 1 : 5. Kaeva tabandunud iiris üles, sest ka pinnas on tema ümber saastunud haigustekitajaga. Puhasta kogu taim tervete kudedeni ning aseta tunniks mõne fungitsiidi lahusesse. Seejärel puuderda lõikepinnad lehtpuutuha või söega ning jäta päikese kätte kuivama. Suuremad päästetud risoomid võid istutada avamaale, aga kui järele on jäänud ühe pungakesega risoomijupike, võiksid selle istutada potti ning asetada kuiva kohta, nt külmkasvuhoonesse.
Pikemat ülevaadet iiriste kasvatamisest saad lugeda suvisest ajakirjast Minu Aed!
