Paneelmaja hooldamata rõdu on ohtlik, enamasti küll all olijatele – betoonikillud, krohvitükid kukuvad alla, karmimal juhul võib alla kukkuda isegi betoonist ligi pooletonnine rõdu esiplaat. Harvemini langevad rõdupõrandaks olevad raudbetoonplaadid.
Probleem on mastaapne, sest Eestisse on jõutud paneelmaju ehitada kindlasti üle 10 000, esimesed nendest juba 1960. aastate alguses. Ja neid ehitati eelkõige suurematesse linnadesse, aga ka väiksematesse keskustesse. Ja kõigil neil on raudbetoonist rõdud: vanematüübilistel on etteulatuvad konsoolrõdud, veidi uuematel, sellistel, nagu on Lasnamäe 9-kordsed, neil on rõdu ehitatud osaliselt püstpaneelide vahele. Igal juhul: tegu on raudbetooniga, rõdupõrand ja ka nüüd elemendid on kinnitatud ülejäänud ehitise külge keevitamise teel. Aga raudbetoon muutub aja, eelkõige ilmastiku, eelkõige vee toimel rabedaks, hakkab pudenema, kirjeldavad spetsialistid. Ja see on igal juhul, ka siis, kui kogu rõdu alla ei prantsata, vaid lahkub seinast väiksemate osade kaupa, vägagi ohtlik.
Edasi lugemiseks
Esimene kuu 0.99€, edaspidi 2.99€ kuus