Põrandaküte vajab väiksemat koormust ja säästab 15–20% energiakulust võrreldes radiaatoritega. Põrandakütte üks suuri eeliseid on soojuse jaotumine ühtlaselt. Ei ole külmi nurki või liiga kuumi nurki. Soojus liigub alt üles, tagades ühtlase mõnusa soojuse.
Üks ekslikumaid arvamusi on, et põrandaküte levitab palju tolmu. 90ndatel ehk oli tõesti nii, et põranda temperatuuri ei kontrollitud ja põrandaisolatsioon oli puudulik. Tänapäeva süsteemid panevad suurt rõhku tervisele ning tagavad väga kvaliteetse ja puhta õhu koos minimaalse tolmu liikumisega.
Tänapäeval pole vaja karta ka seda, et remonti tehes tuleb kogu põrand ära lõhkuda. Näiteks küttekiled on kergesti eemaldatavad ning ka uude kohta paigaldavad ilma suurema vaevata. Samuti on uued küttematid nii õhukesed, et need jäävad otse plaatide alla ning aluspõranda lõhkumine ei ole vajalik.
Küttekaablid
Kõige universaalsem elektriküttekeha on küttekaabel, mida saab paigaldada peaaegu kõikjale – nii uude betoon- või puitpõrandasse kui ka olemasolevasse ehitisse renoveerimistööde käigus.
Kaabli plastilised omadused võimaldavad seda lihtsalt ja probleemideta paigaldada näiteks ümber äravoolutorude või tualetipoti. Tänu väikesele, ainult 5 mm läbimõõdule on see ühildatav pea kõigi põrandakonstruktsioonidega.
Põrandaküttematt
Küttemattide eelis on väga lihtne paigaldamine ja küttevõimsuse väga ühtlane jaotus üle kogu põranda, mis tuleneb nende õhukesest ja ruumisäästvast tehnoloogiast.
Küttemattide puhul tasub tähelepanu pöörata nende tehnoloogiale: kaabel on punutud võrgu vahele. Selline konstruktsioon kaitseb kaablit paigalduse ajal ega lase sel paigast nihkuda. Põrandaküttematte saab soetada nii koos termostaadiga kui ka ilma. Kõigest 3-millimeetrine kogupaksus teeb neist ühe õhema võimaliku põrandaküttesüsteemi. Eriti praktiline on selline lahendus just renoveerimisel, kui ruumide kõrgus ja uste lävepakud on juba varasemast paigas. Põrandaplaadid võib plaatimisseguga paigaldada otse küttemati peale.
Imeõhuke küttekile
Küttekile on 0,388 mm paks ja töötab infrapunakütte ehk kiirguse baasil. Tehnoloogia areng on muutnud elektrikütte väga ökonoomseks ja seda nii seadmete ostmise, paigalduse kui ka kasutushinna poolest. Tänapäeval saab imeõhukese, vaid 0,388 mm paksu kile paigaldada põhimõtteliselt igale põrandale – nii parketile kui ka laminaatpõrandale. Küll aga ei sobi see vannituppa.
Tegemist on infrapuna-küttetehnoloogial töötava põrandaküttega, mis kasutab töötamiseks elektrienergiat. Kui tavalised elektriradiaatorid kütavad lihtsalt õhku ning temperatuur toas langeb kohe ukse või akna avamisel, siis infrapuna kasutab kaugkiiri, et soojendada toas üles objekte, mitte õhku. Nii hakkavad soojendatud mööbel ja muud objektid ise soojust kiirgama, kuivatamata seejuures õhku ning tagades toas väga meeldiva keskkonna,
kus pole muide kohta isegi allergiatele.
Küttekile energiakulu kas 80 W/m2 või 130 W/m2. Esimene sobib lisaküttena ja teine variant kütab ära kenasti ka meie talvel iga maja.
Viimane küttekile mudel kasutab uudset nanotehnoloogiat, mis muudab küttekile vastupidavamaks, efektiivsemaks ning uuel mudelil on 4-kordne kaitsekiht.
Tegemist on üsna soodsa lahendusega, mis Eesti kliimas tähendab ruutmeetri kohta 1–2 euro suuruseid küttekulusid ehk võrreldes traditsioonilise elektriradiaatoriga on küttekile isegi kuni 40% energiasäästlikum. See tähendab, et 100 m2 suuruse hästisoojustatud elumaja kütmine maksab ka kõige külmemal ajal umbes 100 eurot.
Küttekilega hoiab ehituskulude pealt ka raha kokku, sest põrandat pole vaja valada ega plaatida ning küttekilet saab hiljem väga lihtsalt teise kohta paigaldada.
Materjali paigaldamine on ülimalt lihtne: peale küttekile vajab see vaid alusmatti, teipi ja anduri ühendamist.
Kui võimast tohib?
Silmani Elekter soovitab juhinduda kütte kavandamisel järgmistest baasväärtustest:
* Plaaditud silikaatpõrandad: pidevalt hõivatud ruumid: 55–100 W/m², ajutiselt hõivatud ruumid (vannitoad, esikud, tualetid): 50–160 W/m².
* Laminaatpõrandad: 80 W/m².
* Puitpõrandad: 60 W/m².
Juhul, kui ainsaks soojusallikaks on põrandaküte terve põranda ulatuses ja välja arvutatud paigaldatav võimsus ületab eeltoodud vahemiku ülempiiri, peab kas parandama märkimisväärselt ruumi isolatsiooni või paigaldama lisaks muid kütteelemente. Vastasel juhul võib liiga kõrge küttetase tõsta temperatuuri põrandapinnal tervisele ohtlikult kõrgele, s.o 27–28 °C pidevalt hõivatud ruumides.
Need piirangud ei puuduta ruume, mis on hõivatud vaid lühiajaliselt. Põhimõtteliselt on vannitubade jaoks soovitatav temperatuur 34 °C.
Allikad: Korest OÜ, Silmani Elekter AS