Rabarber - nägus, lopsakas, vastupidav

Tiina Kolk

Meie aedades võib kohata nii punaste kui roheliste, samuti erineva jämedusega vartega rabarbritaimi. | Shutterstock

Nii võib lühidalt iseloomustada rabarbrit. Tänapäeval püüavad Eesti aedades peale armastatud hariliku rabarbri (Rheum rhaponticum) pilku ka dekoratiivsed liigid – kuldlehine (Rheum rhabarbarum), kämmal- (Rheum palmatum) ja tanguutia rabarber (Rheum tanguticum Maxim.).

Maailmas tuntakse üle 40 rabarbriliigi, millest suurem osa kasvab Aasia parasvöötmes. Köögiviljana hakati mõnda liiki tarvitama 18. sajandi keskel Inglismaal, varem tunti aga rabarbrit ravimtaimena.

Visa püsikköögiviljana võib aedrabarber heades tingimustes vastu pidada isegi paarkümmend aastat. Ta kasvab 40–100 cm kõrguseks ja veelgi laiemaks puhmaks. Lehed on suured. Väga väikesed õied paiknevad mitmeti harunenud pöörisjas õisikus ning vars sirgub kuni 2 m kõrguseks. Jässaka risoomi ja üpris sügavale maasse ulatuva tugeva juurestikuga rabarber elab üle ka 30 °C külma. Talle meeldivad viljakas huumus- ja õhurikas muld ning päikeseline või poolvarjuline tuulte eest kaitstud kasvukoht.