Sissehingatavas õhus olevad saasteained võivad põhjustada haigusnähte – silmade ja hingamisteede ärritusi ja pikema aja jooksul hingamisteede põletikke – ka täiesti tervele inimesele. Halva enesetundega kaasneb töövõime langus, aga võib ka juhtuda, et töö jääb lõpetamata.
Hingamiskaitsevahendit valides peab teadma, millise ohu vastu end kaitsta tuleb – kas õhus on tolm, kemikaaliaurud, gaasid või nende kombinatsioon. Tolmumaskid ehk respiraatorid kaitsevad lenduvate osakeste eest, kuid ei paku kaitset gaaside vastu. Kui hingamiselundeid on vaja kaitsta nii tolmu kui ka mürgiste aurude eest, valitakse korduskasutatav pool- või täismask vastavate filtritega. Kui sissehingatavas õhus ei pruugi olla piisavalt hapnikku, tuleb kasutada hingamisaparaati või juhtida puhas õhk kasutajani eemalt.
Tolmu on kõikjal
Ehitusalal ja puidutööstuses on kümneid tuhandeid tolmuses keskkonnas töötavaid inimesi, näiteks puusepad, tislerid, parketi- ja mööblipaigaldajad. Puidutolmu saab vähendada õigete töömeetoditega, pindu regulaarselt puhastades, tolmueemaldus- ja hingamiskaitsevahendite abil.
Mõnedele ehitus- ja remonditöödele, näiteks asbestitöödele, kehtivad erinõuded. Asbest on kiuline silikaatmineraal, mida enne selle keelustamist 1994. aastal kasutati laialdaselt torude, katelde jm isoleerimiseks; pahtlite, värvide ja liimide koostises; fassaadi- ja katuseplaatide koostises. Pahaaimamatu vannitoaremontija võib levitada asbestitolmu tervesse majja, kui remonditav ruum on korralikult eraldamata.
Ehitustolm ohustab nii inimest, kes endale kord elus kodu ehitab, kui ka neid, kes on ameti poolest ehitajad. Mida rohkem tegeldakse elamute remondiga, seda rohkem võib esineda tolmuprobleemi. Tuleb ju sageli olemasolev enne lammutada, kui uue asemele saab ehitada. Aastakümnete eest püstitatud hoonete puhul ei ole enamasti teada, milliseid materjale ja viimistlusvahendeid seal on kasutatud. Seda on võimalik näha alles pärast konstruktsiooni avamist.
Kaitse saasteainete järgi
Väga ettevaatlik tasub olla ka elamutes, kus esineb niiskus- ja seenkahjustusi. Ehitajal oleks niisiis mõistlik kasutada hingamiskaitsevahendit alati, kui selleks vähegi põhjust võib olla.
Hingamiskaitsevahendid takistavad õhus leiduvate saasteainete sattumist hingamiselundkonda. Mõned mudelid on kasutamiseks olukorras, kus õhus ei leidu piisaval määral hapnikku.
Tavalisemad saasteained on puidu- ja metallitolm, kemikaaliaurud ja mitmesugused gaasid. Teatud gaaside kasutamisel või töötamisel suletud oludes, näiteks mahutites või kaevandustes, võib esineda hapnikupuudust. Sellisel juhul kasutatakse suruõhuballooniga või õhuliiniga hingamisaparaate.
Kui on täpselt teada, missuguseid saasteaineid õhk sisaldab, kasutatakse kas respiraatorit, poolmaski või täismaski koos sobilike filtritega. Õige hingamiskaitsevahend kaitseb kasutajat, aga valesti valitud või mujal kui algses sihtkeskkonnas kasutatav filter võib olla riskifaktoriks.
Kaitsevahendi valikut mõjutab ka kasutamise aeg. Kui hingamiskaitsevahendit kasutatakse kaua või kui sellega on raske hingata, siis oleks soovitatav hankida motoriseeritud mudel. Motoriseeritud maskiga saab vajadust mööda ühendada poolmaski, täismaski, kapuutsi või kiivri.
Töökohtadel, kus hingamiskaitsevahendite kasutamine on ette nähtud, tehakse valik töökeskkonna analüüsi põhjal.
Kodumajapidamises tuleb ehitus- ja remonditöid tehes oma hingamiselundkonda kaitsta eelkõige lammutamisel, lihvimisel ja isolatsioonimaterjalide paigaldamisel. Maalrid peaksid hingamisvahendeid kasutama vähemasti lahustipõhiste värvide ja lakkidega töötades. Suvilat remontides või kuuri koristades aitab filter vältida hingamisteede ärritusi ja nakatumist viiruslikku neeruhaigusse.
Hingamiskaitsevahendites kasutatavaid filtreid liigitatakse selle põhjal, milliste ainete ja kui suurte ainekoguste vastu need kaitset pakuvad. Maski kaitseomadusi tähistatakse tähtedega FFP ja numbritega ühest kolmeni – mida suurem number, seda tõhusam kaitse. Kui P1 kaitseb jämedama tolmu eest, siis P3 kaitseb ka kõige peenemate osakeste eest. Kaitseklassid on FFP1, FFP2 ja FFP3.
Lisaks sellele, et hingamisteede kaitsevahend tuleb valida õiget tüüpi, peab see sobima kasutaja näole ja vastama töö iseloomule. Näiteks pikad juuksed või habe võivad takistada pool- või täismaski serva liibumist naha vastu ja mask võib servadest õhku läbi lasta. Maski õhutihedust on lihtne kontrollida, selleks tuleb sissehingamisventiil käega sulgeda ja sügavalt hinge tõmmata. Kui maski sees tekib alarõhk, siis mask töötab ja on õigesti paigas.
Nii pikalt kui vajalik, aga mitte rohkem
Õhus olev tolm ja muud kahjulikud ained ei ohusta ainult ehitajaid, vaid ka näiteks maalreid, keevitajaid, kütusemahutite parandajaid, hallituskahjustustega ruumide remontijaid ja põllumajandusettevõtjaid. Kevadel, kui tuul keerutab õhus tänavatolmu, ei ole saasteainete eest pääsu ühelgi linlasel. Tavalise tänavatolmu sissehingamise vältimiseks soovitatakse kasutada respiraatorit.
Ruumides, kus on närilisi ja nende väljaheiteid, võib lammutus- või remonditolmust saada epideemilise nefropaatia viiruse. Selle vältimiseks on soovitatav kasutada peene tolmu jaoks mõeldud P2-märgistusega respiraatorit.
Isikukaitsevahendeid, sealhulgas hingamiskaitsevahendeid, müüakse ehitus- ja tööriistakauplustes, ohutustoodetele spetsialiseerunud kauplustes, internetipoodides.
Õhus olevaid saasteaineid tuleb kõigepealt vähendada tehniliste vahenditega, näiteks tolmueemaldussüsteemide abil, samuti aitab töö- ja põrandapindade niisutamine. Eesmärk on eemaldada võimalikult palju tolmu muude meetoditega, et tavalist igapäevast tööd ei peaks tegema, mask ees.
Juhul kui saasteaineid ei ole võimalik vältida või neid on õhus palju, siis tuleb kasutada hingamiskaitsevahendit. Mask küll kaitseb, kuid samas ka koormab kasutajat (kaal, hingamistakistus). Sestap tuleks kaitsevahendit kasutada nii pikalt kui tarvis, aga nii lühidalt kui võimalik. Puhta õhu kätte minnes tuleks mask kohe ära võtta.
Kui hingamisteede kaitsevahendit peab kasutama pikka aega järjest, võib selleks paremini sobida kergemalt hingata võimaldav motoriseeritud mask. Mugavam võib olla kapuutsi või kiivriga mask, mis ei ole tihedalt näo vastas.
Hingamiskaitsevahendite tootearendus, mis toimub vastavuses standardinõuete ja seadusandlusega, on pidev protsess. Näiteks ühekordse kasutusega maskide filtreerivad materjalid on muutunud kergemaks, mis tähendab, et väljahingamisel on takistus väiksem ning respiraatori kasutamine lihtsam ja kergem. Kaitsemaskide ventilatsioonile on lisandunud elektroonika ning filtrite seisukorrast ja vahetamise vajadusest teavitav funktsioon.
Inimeste suhtumine hingamisteede kaitsevahendite kasutamisse on muutunud positiivsemaks – tea, kas tänu mugavamaks muutunud maskidele või teavitustöö tulemusel.
Jälgi, mida ostad
Hingamiskaitsevahendi ostmisel tuleb järele vaadata, kas pakendil on tootja andmed, CE-märgis ja kasutusjuhend. Kui vahend on kasutusse võetud, tuleb seda regulaarselt kontrollida. Õige säilitamine, pesu ja hooldus on maski töökindluse tagatiseks, seetõttu tuleb järgida kasutusjuhendi ettekirjutusi.
Vahel on müüki pääsenud ka hingamisteede kaitsevahendeid meenutavaid tooteid, mis aga ei paku kasutajale originaaltootega võrdset kaitset. Selliste toodete kasutamine võib põhjustada ohtlikke olukordi ja tervisekahjustusi. Standarditele mittevastavatel toodetel puuduvad hingamiskaitsevahenditelt nõutavad omadused.
Osa hingamiskaitsevahendeid – lenduvate osakeste eest kaitsevad tolmumaskid – on enamasti mõeldud ühekordseks kasutamiseks ja mitte kauem kui kaheksa tundi järjest. Ent siin on ka erandeid, nimelt on olemas korduskasutatavaid respiraatoreid, mida tähistatakse markeeringuga R. Kui maskil on tähistus D, on seda lubatud kasutada üle kaheksa tunni.
Hingamisteede kaitsevahend ei ole kindlasti toode, mida osta kasutatuna – isegi kui vahend näeb korralik välja, ei pruugi see olla töökorras.
Filtri efektiivsus ei näita hingamiskaitsevahendi kui terviku efektiivsust. Hingamiskaitse efektiivsus määratakse mitme testi tulemusel toote äärelekke, kasutatavuse ja ummistuskindluse järgi. Hingamiskaitsevahendi pakendil on teave toote kaitseklassi ja kasutusotstarbe kohta.
Eestis valvavad isikukaitsevahendite turu järele tarbijakaitseamet ja tööinspektsioon oma pädevuse piires. Tööinspektorid kontrollivad professionaalseks kasutamiseks mõeldud isikukaitsevahendite märgistust ja kasutusjuhendi olemasolu. Tarbijatoodete märgistuse olemasolu jaekaupluses kontrollib tarbijakaitseamet. Eesmärk on tõkestada nõuetele mittevastavate toodete müüki ja kasutussevõtmist.
Respiraatorite liigitus
FFP1 80% Ei kaitse aerosoolide, vähki tekitavate ja radioaktiivsete ainete, mikroorganismide (bakterite, viiruste, eoste) või biokeemiat sisaldavate ainete (ensüümide, hormoonide) eest.
FFP2 94% Ei kaitse mikroorganismide (viiruste, eoste) või biokeemiat sisaldavate ainete (ensüümide, hormoonide) eest.
FFP3 99% Kaitseb igat tüüpi osakeste eest.
FFP3 respiraatoreid tehakse enamasti väljahingamisklapiga. Muul juhul oleks hingamine tiheda filtermaterjali tõttu liiga raske.
Väljahingamisklapiga respiraator kaitseb selle kandjat väliskeskkonna eest.
Klapita või kaetud klapiga respiraator kaitseb nii maski kandjat kui ka väliskeskkonda.
