Rohtsed laugud

Marit Mäesaar

Kollane lauk. | Marit Mäesaar

Suurimasse sibullillede perekonda Allium kuuluvad ka erandlikud sinised, kollased ja n-ö rohelised laugud. Neist söögiks sobivad laugud võiksid kasvada läbisegi ilutaimedega, sest vänge lõhn aitab eemal hoida kahjureid.

Enamik lauke on efemeerse iseloomuga ehk pärast õitsemist taime maapealsed osad kuivavad ning nad lähevad suvepuhkusele. Roheliste laukude seas on nii efemeerseid kui ka terve hooaja oma ilu säilitavaid liike-sorte.

Mis värvi on laugu õis?

Lauke on maailmas ca 1000 liiki. Valdav on õite punane kuni sinine värvivahemik, valge või roheline kombinatsioon, ent paar lauku kulgevad täiesti oma rada. Päikeselauk Allium scorzonerifolium ja kuldlauk A. moly on väga sarnased, 20–30 cm kõrguseks kasvavad pigem laiuva iseloomuga kollaste õitega püsikud. Juunikuine kuldkollaste õitega üllataja on päikeselauk, veidi hiljem avab oma õied kuldlauk. Õisik on taimedel 5–7 cm läbimõõduga „püstine kelluke“, õied avanevad kõige meelsamini täispäikeses.
Kuldlauk saab hakkama ka poolvarjus. Mõlemad taimed on üsna head paljunejad, eelistavad tavalist aiamulda. Aktiivse kasvu ja õitsemise ajal juunis tahavad nad liiga kuiva ilma puhul kastmist, sest siis kestab õieilu kauem. Taimi võib ümber istutada 3–4 aasta tagant. Mõlemad neist on silmapaistvad, kuna nende lehed on ilusad ka mõnda aega pärast õitsemist.