Kui oled otsustanud anda värske ilme oma elutoa seintele, mida viimati uuendasite 5–6 aastat tagasi, siis tõenäoliselt ei vaja sa eraldi kruntvärvi – piisab vaid kahest pinnavärvikihist, et elupind omandaks uue, silmale rõõmu pakkuva ilme.
Kui aga otsustad hakata värvima seina, mille esimeses etapis juba hulk pahteldamistööd tehtud või oled otsustanud anda uue hingamise oma päevinäinud polüesterkapile, siis ilma spetsiaalse kruntvärvita võivad sinu värvimistööd lõppeda lipi-lapi seinapinnaga või kooruva värvikihiga.
Sisetööl tasubki haarata kruntvärvi järele juhul, kui viimistlemist vajab mõni "probleemne", nt eelnevalt tööstuslikult lakitud või värvitud pind, keraamiline plaat, laminaat, klaas, vana lubi- ja liimvärv või niiskus- ja suitsukahjustustega pind. Osad kruntvärvid aitavad ühtlustada erineva poorsusega aluspinda (nt kohtpahteldustega pind), teised tõstvad värvitud pinna kulumiskindlust, lõppkokkuvõttes aga paraneb nii ühel kui teisel juhul kattevõime ning väheneb pinnavärvi kulu.
Niiskes keskkonnas aitab vähendada korrosioonitekke riski, värsket krohvi viimistlema asudes tasub aga pude pind esmalt siduda immutuskrundiga.
Kruntvärvil on oma koht ka uut puitfassaadi värvima asudes – eriti juhul, kui pinnaviimistlust planeeritakse teha akrüülvärviga. Neil puhkudel aitab alküüdsideainel puidukrunt tekitada tugevat sidet puhta puidu ja tulevase pinnavärvi vahel ning tõstab kogu süsteemi niiskuskaitset. Biotsiide sisaldav immutuskrunt on aga esimeseks sammuks uut puitpinda töötlema asudes, sest tagab puidule ennetava kaitse mädaniku vastu.
