Saiasõprade palverännakud Kopli lõppu

Maris Orav
Karjase valikus on 20−25 erinevat toodet ja uute retseptide ning maitsekooslustega katsetatakse pidevalt. | Terje Ugandi

Kui hea võib olla üks sai, mille pärast tallinlased on nõus linna teisest otsast kohale tulema ja tunde sabas seisma? Möödunud suvel levisid jutud uuest ägedast pop-up-kohvikust Koplis, kus looklesid pikad järjekorrad. Nii nädalavahetusest nädalavahetusse. Selle aasta algul panid Karjase sai ja Kokomo kohviröstla leivad ühte kappi Põhjala kummitoodete vabriku territooriumil asuvas endise Bekkeri laevatehase sepikojas.

 

Karjase saia lugu algas juba 2018. aasta suvel, kui Kenneth Karjane hakkas kokatöö kõrvalt saiu, just haputainasaiu, küpsetama ja katsetama. See oli enne seda, kui mujal maailmas juba 10−20 aastat möllanud käsitöösaia trend oli Eestis kanda kinnitanud.

Saiu küpsetas Karjane esialgu üksi Viimsis renditud garaažis ja esimene kauplemiskoht oli Viimsi vabaõhuturg, kus ta müüs saiu koos oma kassiga. Tagasiside oli ülipositiivne, saiad kadusid letilt kiiresti ja õige pea hakkas noor pagar haputainasaiu Tallinna restoranidele müüma.

Tulevase naabri, Kokomo röstikojaga ristusid Karjase teed Mere puiesteel asunud restoranis Sfäär, kus röstla kohvi kõrvale Karjase saiatooteid pakkus. Kui Sfäär ootamatult uksed sulges, asus Kokomo uusi ruume otsima. Päris üksi ei tahetud kohta teha, seega sooviti leida partner just söögipoolele. Samal ajal öeldi üles Viimsi garaaži rent ja ka Karjase oli uue koha otsingul. Pole vist ideaalsemat kooslust kui kohv ja sai ning nii otsustatigi Põhjala tehase territooriumil asuval pinnal ühiselt toimetama asuda.
 

Kohvi ja saia ideaalne kooslus
 

Sepikojas asuvad ruumid vajasid suuremaid ümberkorraldusi, mistõttu alustati 2019. aasta suvel Botiku hoovis pop-up-aiakohvikutega. Kohvikuid reklaamiti vaid Facebookis ja algne idee oli pigem sõpradega mõnusasti aega veeta, erinevaid saiu katsetada ja head kohvi juua. Juba esimene aiakohvik tõi suure hulga näljaseid saia- ja kohvisõpru ning üllatavalt pikad järjekorrad. Ootamatu edu ja suure huvi vastse pagariäri vastu võtab Kenneth Karjane kokku sõnaga vedamine. «Ilmselt said kokku soodsad tingimused: soe suvine aeg, uus põnev asukoht, hea kohvi ja saia kooslus,» lisab ta. Algne uudishimu pole vaibunud ja saiad kaovad letilt endiselt kiiresti. Artikli autor pidi Kopli retke ette võtma tervelt kolm korda, enne kui oma hamba all hõrgutisi proovida sai. Mis nende saiade fenomen siis on? Pühendumus, kvaliteedikontroll, pidevalt enda huvitatud hoidmine. «Proovime kasutada võimalikult kvaliteetset ja puhast toorainet, natuke keerulisemaid tehnikaid ja pakkuda põnevamat tulemust, mis aitaks klassikalise saia tähendust laiendada,» selgitab pagar. «Saiamaailm on tegelikult meeletult lai, iga päev õpin midagi uut,» lisab ta.

Klientide, kes tegijate sõnul tulevad Koplisse kokku üle terve Tallinna, lemmikud on erinevate täidistega croissant’id ja muidugi haputainasai, millest kõik alguse sai. «Üks meie lemmikpüsikliente on 70aastane daam, kes eriti armastab vürtsikaid küpsetisi,» lausub Karjase saia taustajõud Eva Kõrvas.
 


Magusraske töö
 

Pagaritöö pole mingi meelakkumine – et saiasõbrad kell üksteist saia saaksid süüa, peavad pagarid oma tööpäeva alustama kell kolm hommikul. Kire üleval hoidmiseks katsetatakse pidevalt uute retseptide ja maitsekooslustega, mistõttu on Karjase valikus 20−25 erinevat toodet. Elu ei tee lihtsamaks ka see, et mõnele saiale on vaja ahjust välja tulles lisada veel neli erinevat komponenti, enne kui toode letile jõuab. Küpsetatakse võimalikult värskelt ja klientide silme all, et uued küpsetised pidevalt peale tuleksid ning midagi seisma ei jääks. Kompromisse siin köögis ei tehta ja kvaliteedikontroll on tugev –Kenneth võib praakida välja pealtnäha täiesti korraliku plaaditäie saiakesi, kuna need polnud ideaalsed. «Muidugi oleks märksa lihtsam ja odavam teha vähemate komponentide või poolfabrikaatidega küpsetisi, aga sel juhul ei näeks me asjal mingit mõtet,» kinnitab mees.

Endise Bekkeri tehase sepikoja tööstuslik ruum tegi läbi põhjaliku uuenduse. Esimesel korrusel saab vaadata, kuidas saia küpsetatakse ja kohvi röstitakse, teise korruse avaral istumisalal saavad pagaritooteid ja kohvi nautida kuni 50 külastajat. Sisearhitekt Ott Kanguri abil taaskasutati nii leti, riiulite kui ka laudade-toolide puhul Sfäärist pärit mööblit, aga õige pea tehakse sisustuse vallas väikeseid ümberkorraldusi. «Oleme nüüd jõudnud piisavalt sisse elada, näha ja analüüsida, kes meie juures käivad, kuidas nad soovivad oma aega meie juures veeta ja lähtuvalt sellest planeerime istumiskohti ümber, et ruumi oleks nii lastega peredele kui ka sülearvuti taga töötavale inimesele,» selgitab plaane Kokomo röstikoja asutaja Roland Põllu.
Suve hakul avatakse maja ees ka päikeseline terrass, aga kes praegust aega vastutustundlikult koduseinte vahel veedab, saab saiad ja Kokomo kohvi ka Wolti abil koju tellida.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid