Telefonis esitatud küsimus: „Ostsin vana maja ja just jõudsime allkorrusel vaheseinte lammutamisega lõpule, aga nüüd on laes kuulda hirmsat raginat. Kas need vaheseinad polnud mitte kandvad?”
Arhitektuuribüroo insener: „Jookske ruttu majast välja, enne kui lagi teile kaela kukub!” Lagi siiski alla ei vajunud, see jõuti enne toestada. Aga sedasi võib juhtuda, kui inimesed tegutsevad ilma põhjalikke teadmisi omamata.
Alati amatöör asjadega ikka hakkama ei saa, ükskõik kui hästi ta ka ei üritaks. Asjatundjad on kuulnud palju hoiatavaid näitid isehakanud ümberehitajate tehtud käkikeeramistest. Õnnetuim oli juhtum, kui lammutustöödel oli ka välisseinte kallale mindud, mistõttu kogu maja nihkus – ja edasi ei jäänud üle muud, kui maja lõplikult lammutada...
Avaruseihalus
Kindlasti on paljud mõelnud, kuidas oma uberik-korter avaramaks muuta. Innukas ümberehitusemõttele tulnu tahaks sedamaid ka vaheseinad maha lammutada. Aga selline uisapäisa lammutamise mõte tuleb kohe maha matta, sest mõtlematult lammutustööle asudes võib juhtuda mitu järjestikust viga, mis kõik võivad kalliks maksma minna.
Enne vaheseinte lammutamisele asumist tuleb selgitada, millised on kandvad vaheseinad ning kus on seintes näiteks torustikud ja elektrijuhtmed. Kui minna kandvate vaheseinte kallale, on vaja ehitusluba. Seinu ei tohi maha lammutada ilma vastava asjatundja lubava arvamuseta.
Soovitatakse küll, et korterite ümberehitused lastaks teha elukutselistel ehitajatel, aga raha kokkuhoiu pärast teevad paljud korteriomanikud ümberehitustööd ise. Milliseid vaheseinu siis ehitusalal asjatundmatu võiks ise lammutada, ilma et peaks selleks luba taotlema?
Alati on soovitav omavalitsuse ehitusnõuniku käest küsida, kuidas peaks toimima ja kas luba on vaja või mitte. Kergkonstruktsiooniga puit- või tellisseina võib maha lammutada luba taotlemata, kui on kindel, et seina sees pole torusid või elektrijuhtmeid. Sedagi peab kortermajas meeles pidama, et kuigi kergkonstruktsiooniga vaheseinte mahavõtmiseks luba vaja ei lähe, siis näiteks ruumide kasutusotstarbe muutmiseks võib seda siiski vaja minna.
Kandev või mitte?
Harrastusehitajate internetilehtede arvamusrubriikides soovitatakse julgelt ise vaheseinad maha lammutada – pole mõtet raha kulutada elukutseliste ehitajate peale. Kandva vaheseina peaks ära tundma seinale koputamise järgi ja elektrijuhtmed võib lihtsalt kõrvalke lükata, kui neid seina lammutamisel nähtavale tuleb. Kas tõesti?
Koputamisega saab selgeks, kas sein on puidust või betoonist, aga kas ka kandev, sedasi teada küll ei saa. Ka vanadesse maja joonistesse ei saa kinnisilmi loota. Kandev sein on tavaliselt paksem kui kergvahesein, aga siiski tasub kutsuda kohale ehitusala asjatundja – arhitekt või ehitusinsener, kes määratleks ära, millised vaheseinad on kandvad ja millised mitte.
Tihti juhtub, et vanal majal tuleb lahti võtta ülemise korruse põrand, et saada selgeks, kas alumise korruse vahesein on kandev. Kui kandvale seinale lisaraskust tekitatakse, peab enne veenduma, et sein on kandev kuni alusmüürini. Sein võib olla konstruktsioonilt siis sedavõrd paks, et annab kandva seina mõõdu välja, ja selle all peavad samuti olema kandvad konstruktsioonid.
Iga lammutustöö puhul tuleb vastav koht eraldi üle vaadata ja kontrollida, sest ei saa loota teatud majatüübi või ajastule omaste seinalahenduste peale. Mõnes majas võib olla nii, et seal pole ühtki seina, mida võiks usaldada amatöörile lammutamiseks.
Kandvatesse konstruktsioonidesse muudatuste tegemiseks peab alati asjatundjalt projekti tellima.
Kui kandva seina asemele tuleb tala, peab vahelae korralikult toestama, kuni tala paigaldatud. Tala jaoks peavad olema toepostid või seinaotsad ja vahelage kandva tala piisava ristlõike peab eelnevalt alati välja arvestama.
Inimestel võib olla mõttes vaid oma kodu avaramaks teha, aga ruumipaigutuse muutmisega võib saavutada veelgi funktsionaalsema lahenduse: ühe suure ruumi asemel parem variant oleks luua rühmitatud alasid, mis jätkuvad ühest ruumist teise. Selliselt saavutatakse tunduvalt meeleolukam ja intiimsem ruumilahendus.
Oma jõududega?
Kergeid puitseinu on kerge lammutada, õhukesed tellisseinad saab maha sepavasaraga. Terassõrestikseintelt võetakse kõigepealt maha seinakatteplaadid ja seejärel on juba lihtne ka sõrestik lahti võtta. Seinaplaate võib alguses ettevaatlikult rebides sõrestikult maha tõmmata, aga kui konstruktsiooniskänneri abil on juhtmete ja torude ning karkassipostide asukohad täpselt teada saadud, võib loota, et ka sepahaamriga lammutades ja saagimisega lammutustöö õnnestub. Betoonseinad on tavaliselt sarrustataud ja sellisel juhul on vaja teemantlõikurit.
Palkseinte puhul peab arvesse võtma seina konstruktsiooni. Üldiselt palkseina kohe ristseina juurest lahti ei lõigata; eriti veel, kui ristnurk ka teisele poole seina ulatub. Seinaosa peab piisavalt alles jätma seespool ristseina, et palgiotsad saaks ka ristseina suhtes kindlalt ära siduda. Kui vaheseina palgid on süvistatud ristseina palkidesse, võib ka kogu seina kuni ristseinani maha võtta ja ristseinas olevad süvistised kinni katta. Aga kõigil puhkudel tuleb ennekõike veenduda, et lae kandvus säiliks.
Ka seinasse tehtud avad annavad avarust juurde. Kandva puitvaheseina puhul peaks korraliku lammutusjoonise tegema, et kui palju saab jätta silluspalke ja kuivõrd kandeposte, kui neid peaks vaja minema. Kui betoonseina ava teha, peab kindlustama, et järelejääv seina sarrus oleks piisav, ja vähemasti ava servadele tuleb tihtipeale sarrust lisada.
Ilma eelneva plaanita ei tohi ka ava seina tegema hakata. Palkhoonetes tuleb väljalõigatava seinaava kohal olevad palgid enne omavahel ära siduda, et kandvus säiliks planeeritu kohaselt.
Ärklitoad ajalukku!
Vanade majade katusealused on tihti välja ehitatud väikesteks ärklitubadeks. Reeglid ümberehituseks on samad, nagu allkorruse puhulgi – tuleb selgeks teha, millised seinad on kandvad, ja lasta siis asjatundjatel teha ümberehitusjoonised. Pööningukorrusel saab lisaruumi, kui katusealused külgmised ärkliakende osad võtta kasutusele elamispinnana.
Tihti on eesmärgiks katusealune katuslaega avar eluruum pööningukorrusel. Kui vana maja tubades on seinte lammutamise järel väljastpoolt näha soojustamata pööning, tuleb sein korralikult soojustada. Soojustamisel tuleb arvesse võtta tervikut ehk siis kuidas üldkokkuvõttes saada väga hästi soojustatud konstruktsioon ja kuidas see on ühendatud olemasolevate konstruktsioonidega.
Arvesse tuleb võtta ka ventilatsiooni tagamist konstruktsioonides ja kui ümberehituse soovija ei ole oma teadmistes kindel, kas kasutada aurutõket ja millise soojustusvillaga on kõige mõistlikum soojustada, tuleb muidugi nõu küsida ehitusasjatundjatelt.
Suurem remonditöö
Lammutatud vaheseintest jäävad jäljed nii lakke kui põrandale. Vaheseinte lammutamise järgselt ongi vaja tihti teha üleüldine pinnaviimistlus.
Vaheseinte mahavõtmine ei ole siiski tegu, millega kindlalt õndsaks saadakse. Inimesed ei mõtle alati lõpuni, kuidas elu majas tegelikult toimib; arvesse peab võtma paljusid asjaolusid – ventilatsiooni, käiguteid, omaetteolemise nurkade võimalust, kuidas tuleb akendest sisse loomulik valgus, korteri hooldatavust, mugavust, valgustust, ruumide akustikat ning mitmeid muid elamismugavust ja tervislikkust mõjutavaid tegureid.
Halvimal juhul saadakse vaheseinte mahavõtmisest hoopis pettumus; kodususe asemel on saadud suur ja kajav ruum, kus ühes servas on masendust tekitav vana köök, teises teler ja diivan, kolmandas söögilaud. Kogu ruumi ilme võib olla mööblihallilaadne, halvasti valgustatud ja kõle.
Ruumiosade paiknemise muutmisega võib saavutada tunduvalt toimivama lahenduse. Võõras silm näeb ruumi erinevalt kui inimesed, kes selles ise pidevalt elavad. Nii et ühe suure lageda ruumi asemel võiks selles olla omaette alasid, mis oleksid omavahel harmoonilises ühenduses – selliselt saadakse tunduvalt vahelduslikum ja intiimsem ruum.
