Selle jõulu moeehted tulevad loodusest

Veronika Deykova
Shutterstock

Tänavuste (2023) jõulutrendide loojad oleksid justkui juba poolteist aastat tagasi teadnud, et sel sügisel tuleb Eestis seninägematult hea seenesaak.

Igatahes olid moesuundumused ammu enne meie seenerallit paigas ning jõuluinspiratsiooni edetabelite tipus troonivad nii matsakad puravikud kui ka pilkupüüdvad punased ja rohelised kärbseseened. Nende kõrval näeb tänavu palju veinipunast ja kullasära, loodusmotiive ja 1980-ndate meeleolu.

Nagu igal aastal, kipuvad jõulutrendid olema vastandlikud, et igaüks leiaks endale midagi meelepärast. Klassikaline stiil on ajatult moes, aga selle kõrval leiab ka midagi silmatorkavalt ootamatut ning põhjamaiselt mahedat, nii ka tänavu.

 

Barbitoonid

Moes on kõik vikerkaarevärvid ja veel mitmed muudki toonid, mida vikerkaarest ei leia. Kõige enam näeb sel aastal jõulukaunistustes punast, eriti täidlase veini tooni, aga ka kärtsu punast ja tumeroosat. Erinevad roosad on popid tänu barbivaimustusele, aga külmast roosast veelgi trendikamad on virsikutoon ja vanaroosa.

Kindlasti on oma koht jätkuvalt ka mahedal soojal pruunil ja erinevatel rohelistel toonidel, samuti ei saa eksida lavendellilla ja karge sinisega. Ehteid on tõesti igasugust värvi ja karva.

 

Sametine ja eksootiline luksus

Materjalidest on jätkuvalt moes kõik naturaalne, muuhulgas nii klaas kui ka puit. Tekstiilidest näeb seekord enim pehmet ja luksuslikku sametit, kõige sagedamini on see kas bordoo- või burgundiapunast tooni. Sametist tehakse nii jõulukuule kui ka igasuguseid muid jõuludekoratsioone, eriti palju näeb eksootilisi lilli ja linde. Eksootikat võib pikkida ka meie traditsioonilisele jõulukuusele või -pärgadesse – ehk toob see pimedasse ja külma aega soojust ja helgust.

Ka luksuslikul kullasäral on jõulude juures oma koht ja kulla puhul kehtib reegel, et rohkem on uhkem. Tänavune kuldne toon on ehk pastelsem kui varem, samuti näeb sel roosakat varjundit. Kuld sobib hästi kokku ka moeka sameti ja klaasiga. 

 

Paberist lõigatud ja loodusest toodud ehted

Käsitöö on hinnas, näiteks väga popid seenekujulised ehted võivad olla küll klaasist, sametist või puidust, aga neid saab efektselt ka ise heegeldada ning savist vormida. Kui ise jõulukaunistusi kududa-heegeldada, siis tasub seente ja jõulumunade kõrval teha ka piparkoogimehikesi, karumõmme ja lumememmi, mis on kõik samuti hittide reas. 

Üle aastate on taas hinnas paberist vormitud jõuluehted, seda nii kuusekuulide kui aknakaunistustena. Nippe leiab sotsiaalmeediast küllaga, aga kuna paljud meie inimesed on neid väiksena lasteaias vorminud, siis ehk peaks need välja tulema ka niisama. Paberist tehakse ka väga peent käsitööd ning meisterdada võib pea kõike, lumehelbekestest printsessideni.

Kuna naturaalsus on laiemalt moes, siis võib jõuluehted tuua ka otse metsast või aiast: samblapallid, eriilmelised käbid, põnevad oksad ja punapõsksed õunad on kõik omal kohal.

 

Retromeeleolu ja lopsakad pärjad

Klassikaliselt leitakse pea alati mõni trend üles ka ajaloost. Sel aastal näeb palju 1980. ja 1990. aastate detaile ja värve, muuhulgas neooni, punase-valgetriibulisi kaunistusi, pehmeid lelusid ning punase, rohelise ja valge kombinatsioonis kudumeid.

Nii nagu kuusepuu võib olla kas metsast toodud või ka kunstlik, võib seda olla ka jõulupärg, mida sel aastal näeb taas palju. Pärja võib valmistada okaspuu okstest või õlgedest, aga ka näiteks värvilistest jõulukuulidest. Pärgade kaunistamiseks kasutatakse kunstlund, punaseid marju, punaseid ja valgeid kunstlilli, käbisid ja jõulukuule.

Kui üldiselt on suundumus naturaalsuse poole ja toas on eelistatud klaaskuulid, siis õues võiks kasutada suuri ilmastikukindlaid plastkuule, samuti on viimased praktilisemad nendes peredes, kus on väikesed lapsed või lemmikloomad.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid