Septik ehk pinnaspuhasti on sobilik lahendus põhjavee hea kaitstuse korral. See laseb loodusel oma isepuhastusvõimet kasutada. Kõik tekib ja muutub loomulikul teel ilma kahjustusteta – inimese sekkumine ei ole vajalik.
Septik kasutab looduslikke baktereid, et muuta heitvesi loodusesse sobivaks aineks. Selle paigaldamiseks on vaja kindlasti omavalitsusest luba küsida. Septik sobib kõige paremini kuiva ja vett läbilaskvasse pinnasesse ning kaitstud põhjaveega piirkonda.
Kõige optimaalsem septiku maht ühepereelamule (kuni kuueliikmelisele perele) on 2 m3. See selitab ööpäevas kuni 1000 liitrit pesu-, majapidamis- ja WC-vett.
Septik on kolmeosaline. Kõigepealt tuleb reovesi esimesse pütti, kus toimub esimene selitamine. Sealt läheb reovesi edasi teise ning kolmandasse pütti. Lõpuks väljub toru kaudu imbväljakule, kus hakkab tööle looduse jõud. Tootja komplektis on üldjuhul kogu vajaminev materjal septiku paigaldamiseks kaasas, välja arvatud kanalisatsioonitoru, mis ühendab maja septikuga.
Kuidas septikut paigaldada?
Septiku paigalduse puhul on olulised järgmised sammud.
Kaeviku tegemine. Septiku kaeviku suurus arvestatakse selliselt, et mahuti külgedele mahuksid ankurdusplaadid. Kaevik peab olema ca 15 cm septiku põhjast sügavam. Kaeviku põhi tasandatakse kruusa- või liivakihiga ja hiljem tambitakse kinni. Septik tõstetakse kaevikusse tõstelintide abil.
Ankurdamine. Vesise maa korral tuleb septik ankurdada. Selleks tõmmatakse kinnituslindid üle septiku ja paigaldatakse ankurdusplaadid mahuti põhjaga samale tasemele ning täies ulatuses mahuti kõrvale. Seejärel tuleb pingutada kinnituslinti ja panna ankurdusplaatide peale ca 20 cm paksune liivakiht. Kinnituslindi pingutamisel peaksid ankurdusplaadid pisut üles tõusma.
Kaeviku täitmine. Septiku ümbruse võib täita kivideta liivaga ja tampida ca 30 cm kihtide kaupa kinni. Majast tulev 110 mm läbimõõduga kanalisatsioonitoru tuleb ühendada ühenduskohaga ja lõpuks täita septik veega.
Imbväljaku rajamine. Pinnaspuhasti lähedale tuleks ehitada imbväljak, kuhu selitatud vesi suunatakse. Selle võib ehitada ise, kasutades killustikku või sobiva teramõõduga looduslikku või kergkruusa. Kui aga looduslikud olud ei võimalda selliselt imbväljakut ehitada, võib hankida ka imbpadja, millega on imbväljakut lihtne rajada.
Imbpatjade suur eripind (16 m2 jooksva meetri kohta) ja hea õhu-hapnikuga varustatus loob orgaanilistest reoainetest toituvale aeroobsele bakterile märksa paremad elu- ja kasvutingimused kui tavalises pinnaspuhastis.
Et puhastusprotsess on imbpatjades tavalise immutuskihiga võrreldes intensiivsem, kulub patjadega pinnaspuhastile tavaliselt vähem maad. Mõnevõrra vähem kulub ka jaotustorusid. Septiku eelpuhastatud reovesi pääseb patjadesse nende peal kulgevate jaotustorude kaudu, mille lõpus on tuulutuspüstikud.
Kogu süsteem kaetakse geotekstiiliga, et kaitsta seda täitepinnasega segunemise eest. Imbpatjade kärgtorud ei lase pinnaspuhasteid kiiresti umbe minna ka siis, kui septikust peaks heljumit mingil põhjusel edasi pääsema
Pea meeles!
■ Septik tuleks paigaldada kohta, kuhu pääseb tühjendusautoga ligi.
■ Talvel ei tohiks kaitsvat lumekihti mahutite ja torude pealt ära lükata.
■ Septikut tühjendatakse tavaliselt kaks korda aastas. Kui mahutisse läheb ainult nn hallvesi, piisab ka ühest korrast aastas.
■ Pärast tühjendamist täidetakse septik kohe veega.
Septiku asukoha valikul tuleks meeles pidada järgmisi tegureid:
■ pinnas ja pinnase liigid
■ põhjavesi ja selle kõrguse kõikumine
■ kõrgussuhted ja pinnavormid
■ kaevude asukoht
■ aluspõhjakivimite lähedus ja pinnavormid
■ kaugus veekogust
■ ilmastiku ja pinnase külmumine
■ kohalikud määrused
Allikas: TM Kodu&Ehitus
