Taimi Paljak asus sünoptikuna tööle pärast Tartu ülikooli geograafiateaduskonna lõpetamist. Oma elukutseni jõudis ta aga pigem kokkulangevuste tagajärjel, mitte teadliku valiku tõttu. "Loodusega seonduv pakkus mulle huvi. Kuna vanem õde rääkis geograafiaõpingutest huvitavaid lugusid ja põnevaid seiku matkadest NSV Liidu eri paigus, langetasin otsuse sama eriala kasuks," meenutab ta. Meteoroloogia kujunes kitsamaks eriharuks aga pigem juhuse tahtel kui suurest huvist sünoptiku töö vastu.
Teavitustöö on oluline
Kõik muutus, kui Taimi läks ilmajaama praktikale. "Seal tekkis võimalus tutvuda töö köögipoolega, mis osutus väga huvitavaks. Ülikooli lõpetamise järel oli kindlasti suur roll Helve Kotli juhtimisel töötanud legendaarsetel sünoptikutel, kelles oma ala fanaatikutena leidus nii lapselikku uudishimu kui ka teotahet. Nad võtsid algaja sõbralikult vastu, olid lahkesti nõus seletama ja abistama," sõnab Taimi. Ta kinnitab, et sünoptikud on praegugi väga ühtehoidvad ja toetavad ning teevad tööd suure missioonitundega. Kombinatsioon headest kolleegidest ja tööst, kus ilm igavusel ja üksluisusel tekkida ei lase, on väga paljud pikalt paigale naelutanud.
Eelöeldu ei tähenda, et sünoptik saaks tallata mugavat sissekäidud rada. Vastupidi, pidevalt tuleb uuendustega sammu pidada. "Meteoroloogia vallas on areng väga kiire. Nii üle lahe Soomes kui ka mere taga Rootsis on ilmateenistustele tugev vundament laotud ja tuleb pingutada, et võrdväärse partneri staatust võita," leiab Taimi. "Juba 1919. aastal anti merejõudude juhataja päevakäsus teada, et Eestis peab sarnaselt Põhjamaadega olema valitsuse valve alla käiv asutus, mis ilma ette kuulutab. Ehkki praegu elame hoopis teistsuguses maailmas ning iga ilmahuviline saab infot mobiili- ja veebirakendustest, on vajadus inimesi ja ameteid ohtlikumaks muutuvast ilmast teavitada vaat et suuremgi," arvab kogenud sünoptik. Seda põhjusel, et hüppeliselt kasvanud linnastumise tingimustes on harjumused ja tegevused inimesi looduskeskkonnast eemale viinud ning vähendanud oskust ekstreemsemate loodusjõududega toime tulla.
Nii hästi kui võimalik
Taimi toob välja, et ka tehnika ja infotehnoloogia areng on süvendanud kindluse-, isegi üleolekutunnet, aga looduse jõu ignoreerimine võib väga kehvasti lõppeda. "Nõnda on hoiatuste edastamisel sünoptikutele üks mõistatusi, kust leida võlusõnu, mis jätaks tormiga merele suundujad kaldale, tõusva mereveetaseme taustal fotod tegemata ja kalurid kevadel rannikule, mitte jääväljadele turnima," ütleb ta. "Soov ennast sündmuse keskpunkti tõsta viib ohutunde minetamiseni. Siin on ilmateenistus päästeametiga ühes paadis, püüdes edastada sõnumit võimalikest ohtudest, samas kui teises paadis on meediaväljaanded, kes kutsuvad üles sündmusi kajastama. Vaja on leida tasakaal, et ühine sõnumiedastus kutsuks inimesi turvaliselt käituma."
Ta on rahul, et saab ilmaprognoose koostades ja edastades anda oma osa. "Päästeamet, häirekeskus, vabatahtlikud päästjad, teemeistrid jt teevad oma tööd suure pühendumusega ning keeruliste ja raskete ilmaolude korral püüame omalt poolt anda parima, et neil oleks kergem toime tulla. See on eelkõige töölõik, kus laiemas plaanis vaadatuna saab sünoptik anda panuse riigi paremasse toimimisse. Mind innustab ja mu tööle annab mõtte teadmine, et keegi seda vajab. Ja tehtuna mitte lihtsalt "linnukese" pärast, vaid nii hästi kui võimalik. See põhimõte on tänu vanemate eeskujule juba lapsepõlvest mällu sööbinud," sõnab Taimi.
Kas ilm mõjutab tervist?
Tänapäevased vahendid võimaldavad ilma vähemalt paariks päevaks väga täpselt ennustada, kuid pole olemas moodust, millega võluda vihmapilve asemele päikesepaistet või vastupidi. Me küll võime teada, milline ilm homme tuleb, aga me ei saa mõjutada seda soovitud suunas. Küll aga suudab ilm mõjutada meie enesetunnet. Ka selles osas on Taimi mõned tähelepanekud teinud.
"Ilma mõju tervislikule seisundile võime tunda nii otseselt ehk füüsiliselt kui ka emotsionaalselt. See tandem töötab käsikäes. Kui õhurõhk kiiresti tõuseb või langeb, annab see südame-veresoonkonnahaigusi põdevatel inimestel füüsiliselt tunda ning tõesti mõjub tervislikule seisundile," ütleb sünoptik.
Taimi arvates tunnetame füüsiliselt aga kõige enam ehk kuumuse mõju. "Viimastel aastakümnetel on õhutemperatuur üldises tõusutrendis, samal ajal on kasvanud elanikkonna vanus. Lisaks on inimesed üha enam koondunud linnadesse, kus majaseinte ja katuste ning teede ja tänavate asfaltpindadesse kogunev päikesekiirgus hoiab temperatuuri üleval ega lase ka öösiti jahutust pakkuda. Ehitusmaterjalidki on muutunud ning hooned ei paku enam sellist mõnusat jahedust nagu puidust talumajad. Kõik nimetatud tegurid on kroonilisi haigusi põdevad ja eakamad inimesed pikemaajaliselt püsivate kuumade ilmadega kaitsetumaks muutnud," arvab sünoptik.
Vihmale järgneb päike
Kui rääkida ilma ja emotsioonide seosest, siis Eesti inimesed kurdavad kõige sagedamini pimedate ja sompus sügisilmade üle ning peavad seda masenduse põhjustajaks.
Taimi sõnul pole kahtlust, et vähene valgus on põhjamaise sügise probleem, kuid selle üleelamiseks on vaja igaühel leida oma tee. "Paljuski tuleneb ju masendus meie mõttemallidest ja ilm satub siis esimesena süüpinki," lausub ta ning soovitab end ebameeldivast ilmast mitte nörritada lasta. "Lörtsi- ja vihmasajus võib lohutust otsida vääramatust tõsiasjast: hallide ja vihmaste päevade järel tulevad jälle säravalt päikeselised."
Suur roll on isegi uskumustel, mis psüühika kaudu kogu organismi talitust võivad mõjutada. Taimi toob näiteks päikese aktiivsuse ennustuse, mida Venemaa infokanalid veel 1990-ndate alguses edastasid. "Kui selle info jagamine lõppes, jätkusid telefonikõned tungiva sooviga saada teavet. Väideti, et just päikese aktiivsuse päevadel tervis halvenes," teab sünoptik. Ta konsulteeris huvi pärast Tõravere observatooriumi teaduriga, kes kinnitas, et päikese aktiivsust on ilmaga võrreldes veelgi raskem prognoosida. Harilikult saab konstateerida fakti päikesel juba toimunud plahvatuste kohta või siis äärmisel juhul aktiivsuse kasvu lähema 1–3 päeva jooksul, mitte pikemaks ajaks. "Järelikult ei olnud sellistel prognoosidel teaduslikku alust, aga inimesed uskusid, märkisid kuupäevad kalendrisse ja iga märgitud päeva hommikul tundsidki end halvasti."
On põhjust tänulik olla
Igal juhul pakub ilm paljudele kõneainet ning ka sünoptiku tööpõld on lõputu. Tuleb jälgida paljusid andmeid, teha analüüse, edastada infot meediale nii kirjalikult kui ka otse tele- või raadioeetris. Vahel võib olla keeruline end töölainelt eemale viia, sest alati leidub midagi, mida veel uurida, või küsimusi, millele vastuseid otsida.
Taimil aitab enda sõnul kõige paremini tasakaalu säilitada tervisesport, näiteks kõndimine, suusatamine või sulgpallimäng. "Eestis on lisandunud väga palju liikumisvõimalusi. Meil on pikad kergliiklusteed, matkarajad ja hooldatud suusarajad," kiidab ta. "Kui mõelda sagedamini sellele, mis meil on – olgu siis oma riik, keel ja jõudsalt edasi läinud eluolu –, ning asetada taustaks vanema põlvkonna katsumused, taanduvad enda pingelised probleemid palju kaugemale. Vahel on kasulik mõelda, et minu asi on see väike asi."
Keegi pole rauast
Kui töökoormus läheb liiga suureks ja kohustustega seotud mõtted keerlevad peas ülearu pikalt, tuleb teadlikult aeg maha võtta.
"Töörutiinis on väga lihtne kaotada reaalsustaju ja end ettenähtud töötundidest märksa kauemaks arvuti taha unustada. Inimene pole aga rauast ega ka asendamatu. On üks hea ütlus: "Pane sõrm vette, võta välja ja vaata, kui suur auk järele jääb!" Töö teeb ära ka keegi teine ja vahest pareminigi, seda on kasulik endale aeg-ajalt meelde tuletada. Küll aga on vaja olla olemas oma pere, lähedaste ja sõprade jaoks, kes kõik on omakorda minu aku laadijaks ja kelle käekäik mulle väga korda läheb," avaldab Taimi. "Ei tohi ka igat pisiasja liiga tõsiselt võtta. Hea nali ja vürtsikas huumor on meile õe ja vennaga kaasa tulnud lapsepõlvekodust ning on heaks kaaslaseks praegugi nii pereringis, sõprade seas kui ka muhedas joogagrupis."
Ta leiab ka, et meil on tegelikult väga vedanud. Saame Eesimaal nautida nelja aastaaega ning neist igaühes peitub oma suhkrutükk, mis olemise magusamaks muudab.
"Sügis on aastaaegadest küll üks hallimaid ja nirumaid, aga ka sel ajal annab väljas liikumine energiat. Talv on aastaaegade seas esikohal, kui on ehtsat külma ja lund. Ka viimase aasta kuri pandeemia oleks kõigile märksa rängemalt mõjunud, kui valge lumi oleks seegi kord tulemata jäänud. Varakevad pakub jällegi kirgast päikest ja mõnusat uue ootust. Kevad on just siis tore, kui kulgeb jahedana ja hästi aeglaselt ning laseb edenemist samm-sammult jälgida. Suve esimese poole valged ööd väärivad akumuleerimist ja on valgusteraapiaks," kirjeldab Taimi seda, mis ta igas aastaajas erilist leiab.
Iga kevad on nautimist väärt
Lõpetuseks tahaks ju sünoptikult ikkagi uurida, mis nägu on tänavune kevad ning kas külmale ja lumisele talvele järgneb soe ja päikeseline suvi. Paraku tuleb tõdeda, et siin ta lubadusi anda ei saa.
"Selle aasta kevad paistab arenevat tasapisi, aga maikuu võib taas tempot tõsta ning kogu õieilu korraga nagu kandikul serveerida," arvab Taimi. "Kui prognoosimise kohta tavatsetakse öelda, et see on tänamatu töö, siis pikemaajalised prognoosid on seda tõesti. Aastate lõikes on ilma kulg kuust kuusse väga erinev ning pole usaldusväärseid seoseid, millele tugineda. Ilm ei toimi enam statistiliselt sarnastel aastatel sama rada mööda ning on viimasel paaril aastakümnel eriti hüplikuks kujunenud. Nõnda tuleb leppida, et varakult kevadeks või suveks tehtud prognoos võib vastu taevast lennata," lausub ta.
Tegelikult ei olegi tarvis kõike ette teada, palju põnevam on oodata ja avastada, mida nii ilmal kui ka elul veel pakkuda on. "Kevad on olenemata ilmast ilus ja nautimist väärt," kinnitab Taimi.
Mida sünoptik teeb?
Erakordsetest oludest teavitamine on ainult üks sünoptiku töö osa, sest iga päev ekstreemseid olusid ei esine, kuid ilma jälgida ja teateid edastada tuleb regulaarselt.
"Igapäevatöö aluseks on meteoroloogiajaamade vaatlusandmed nii maapinna lähedal kui ka kõrgel meie pea kohal kuni tropopausini ehk umbes 10–12 kilomeetri kõrguseni, asendamatud on ka ilmaradarite ja satelliidipildid ning äikesedetektorite andmed," lausub Taimi Paljak.
Eelpool toodu on vundamendiks ilmamudelitele, mis teevad kogutud andmete alusel prognoosarvutused ning mille põhjal sünoptikud ilmateated kokku panevad. Globaalmudelid arvutavad ilma välja üle maakera ja piiratud ala mudelid väiksema piirkonna kohta. Arvutus toimub võrgupunktide põhimõttel ehk kogu ala on tinglikult jaotatud ruutudeks ning igasse ruudu punkti ilmub number, vihma või lume märk, tuule suund ja kiirus jne.
"Globaalmudelite korral on ruudustik hõredam, väiksema ala mudelitel tihedam, mis lõppkokkuvõttes peaks ühe väikse piirkonna kohta täpsemalt lähiaja ilma ette arvama. Kujundlikult võib öelda, et globaalmudelid toovad ilma majaukseni ja piiratud ala mudel toimetab maja sees edasi. Selle tulemusel ilmuvad internetilehekülgedele ja telefonirakendustele ühe väikese paiga kohta lähimate võrgupunktide kohta tehtud arvutused. Segadusse võib ajada erinevatelt ekraanidelt peegelduv vastuolu: ühel päike, teisel pilv, kolmandal vihmavaling. Põhjuseks on ilmamudelite arvukus: üle maailma on neid juba sadu, ühe väiksema ala kohta kümneid ja vahel võivad nende arvutustulemused väga erinevad olla," selgitab Taimi. "Siin saabki sünoptik oma osa anda ja teha kümnete mudelite virvarris otsuse, missugune on ilma kõige tõenäolisem käitumine."
