IKEA tellitud uuringust selgus, et peaaegu kaks kolmandikku Eesti elanikest (63%) teeb iga päev kodus süüa. Lisaks ütleb 30%, et nende köök on kõige elavam just hommikuti, kui pere päevaks valmistub. See tähendab, et isegi väikesed energiasäästlikud majapidamislahendused ja igapäevased harjumused võivad igakuiste kulude vähendamisel märkimisväärset vahet tuua.
„Muidugi sõltuvad iga majapidamise kulud individuaalsetest vajadustest, pere suurusest ja igapäevastest rutiinidest, kuid praktikas saavad paljud inimesed kokku hoida lihtsalt väikeste igapäevaste otsuste muutmisega. Enamasti piisab teadlikumast planeerimisest, kodumasinate tõhusamast kasutamisest ja harjumuste kujundamisest, mis muudavad igapäevaelu nii säästlikumaks kui ka jätkusuutlikumaks," ütles Brita Mikvere, IKEA sisekujundusosakonna juht.
Valige energiasäästlik valgustus
Energiatarbimise ja kasvuhoonegaaside vähendamiseks saab traditsioonilised hõõglambid vahetada energiasäästlike LED-lampide vastu. See toob kööki eredama ja selgema valgustuse ning tähendab ühtlasi energiasäästu, paremat valguse kvaliteeti ja väiksemat keskkonnamõju.
LED-lambid tarbivad kuni 85% vähem energiat ja kestavad 20 korda kauem kui hõõglambid. Säästate veelgi rohkem, kui lülitate need toast lahkudes välja. Või veelgi lihtsam – valige kaugjuhtimisega LED-lambid.
Lõpetage raha keetmine
Energiatarbimise vähendamine köögis taandub sageli erinevatele väikestele igapäevastele valikutele. Kaanega keetmine, kuumuse alandamine pärast toidu keemistemperatuuri saavutamist ja pliidiplaadi väljalülitamine paar minutit enne seda, kui toit on päris valmis, aitavad kõik vähendada elektri- või gaasitarbimist – eriti riisi, teravilja, hautiste või kastmete valmistamisel.
„Suurem osa energiast kulub vajaliku temperatuuri saavutamiseks, seejärel piisab tavaliselt keskmisest või madalamast võimsusest. Pliidil toitu valmistades saab selle tegelikult 1–3 minutit varem välja lülitada ja lasta roal jääksoojuse abil lõpuni küpseda," ütles Mikvere.
Lisaks soovitab ta energia säästmiseks valida lameda põhjaga köögitarbed, mis edastavad soojust tõhusalt, ja sobitada poti või panni suurus pliidirõnga suurusega, et vähendada soojuskadu. Teine levinud energia raiskamise allikas on suurema veekoguse kuumutamine, kui tegelikult vaja läheb, olgu selleks siis toiduvalmistamine või kuumade jookide tegemine. Ekspert jagab nippe ka ahju strateegilisemaks kasutamiseks: eelsoojendage ahi integreeritud eelsoojendusseadistusega, avage ust nii vähe kui võimalik ja planeerige toidud nii, et mitu rooga – või suuremaid portsjoneid – saaks korraga valmistada.
Küpsetage veidi rohkem ja tänage ennast hiljem
Mõnikord võivad väga väikesed otsused väga lihtsal viisil muuta toiduvalmistamise säästlikumaks ja teadlikumaks. Näiteks peaaegu pooled Eesti inimesed ütlevad, et nad valmistavad sageli suuremaid portsjoneid, et järgmiseks päevaks toitu jätkuks – seda väitis 46% küsitlusele vastanutest. Mikvere märgib, et see on eriti tark ja tõhus lähenemisviis, kuna õhukindlates anumates hoitud toidujäägid võivad säilida söömiskõlblikena vähemalt paar päeva.
„Toidu säilituskarbid on üks tõhusamaid viise toidu värskena hoidmiseks – need aitavad mugavalt portsjoneid planeerida ja ülejääke hoiustada. Lisaks võimaldab ülejääkide hoidmine karpides hõlpsalt näha, mis külmkapis veel on, aidates tulevasi oste lihtsamini planeerida ja vältida tarbetuid kulutusi toodetele, mida tegelikult ei vajata," ütles Mikvere.
Toit aknalaualt
Neile, kes soovivad kodus veel ühe sammu jätkusuutlikuma ja eelarvesõbralikuma toiduvalmistamise suunas astuda, on alati võimalik ise kasvatada enamkasutatavaid ürte – näiteks basiilikut, peterselli, tilli, piparmünti või murulauku.
„Need ürdid ei vaja palju ruumi ja võivad kasvada lihtsalt aknalaual. Vajadusel saab lõigata vaid nii palju, kui vaja – see on mugav igapäevaste toitude jaoks ja aitab vältida olukordi, kus poest ostetud värsked ürdid jäävad õigel ajal kasutamata ja visatakse lõpuks ära," ütles Mikvere.
