Sügis on statistiliselt suurima metsloomaõnnetuste arvuga, mida soodustab nii pime aeg kui ka peatselt algav põtrade jahi- ja jooksuaeg. Peamiselt põhjustab õnnetusi põder, metskits ja -siga, kuid teele satub ka teisi loomi või linde. Õnnetused loomadega toovad kaasa märkimisväärsed kahjud kuni sõiduki mahakandmiseni. Tavalisest liikluskindlustusest kasu ei ole ning kahjud hüvitab kaskokindlustus, kuid ka siin on erisusi.
Mis loom?
Kaskokindlustuse puhul tasub arvestada, et mõned kindlustusandjad hüvitavad omavastutuseta vaid kokkupõrke metsloomaga. „Seega tasub enne kindlustuslepingu sõlmimist end kurssi viia, missugused kahjud omavastutuseta hüvitatakse,“ rõhutab Kääramees. Paraku võib teele joosta ka lemmikloom, mõni kariloom või hoopis suurem lind. Viimase puhul võib kokkupõrke korral kahju küündida samuti tuhandetesse eurodesse.
Seetõttu pidasime oluliseks, et IIZI Kasko tagaks omavastutuseta hüvitise olenemata sellest, mis looma või linnuga kokkupõrge toimus,“ lisab Kääramees.
Kus juhtus?
Kindlustusandjad eristavad ka õnnetuse toimumise asukohta. Maanteeameti andmetel on Eestis kõige ulukiohtlikumad teelõigud peamiselt põhimaanteedel Tallinnas ja vähemal määral Tartu ümbruses. Viimasel ajal on metsloomad ka juhuslikult linna eksinud, näiteks viimati võis näha Haaberstis karusid. Tasub arvestada, et mõne kindlustusandja puhul mängib rolli, kas õnnetus toimus asulas või asulavälisel teel, mistõttu võib juhtuda, et asulas toimunud kokkupõrke korral tuleb tasuda ka omavastutus. „Erisusi on ka kindlustusjuhtumi toimumisel Eestis või välismaal,“ lisab Kääramees.
Mida veel teada?
„Mõni kindlustusandja ei nõua omavastutust vaid esmakordsel kokkupõrkel loomaga,“ nendib Kääramees. Kui juhtub, et loomale otsasõitu üritati vältida ning seetõttu sõideti teelt välja, siis on tegemist tavalise õnnetusjuhtumiga ning tasuda tuleb ka kindlustuslepingule märgitud omavastutuse osa.
