Ja kuna me kõik teame kuidas ehitada, siis alustame oma kodust ehk korterist. Minu kodu on minu kindlus ja pole kellegi asi, mida ma siin oma tarkusest teen! Liigne enesekindlus maksab aga kätte, teinekord päris valusalt ja ümbertegemine läheb vaevalisemaks ja palju kallimaks, kui õigel ajal spetsialistidega konsulteerimine oleks läinud. Näiteks selgub dokumentide tagantjärgi vormistamisel, et uus, juba väljavahetatud korteri välisuks oleks pidanud olema tulekindlusega EI 30, et kooskõlastamata õhksoojuspump on ka valesti paigaldatud jne., jne…
Olen näinud korteri ventilatsiooni, kus õhk iseehitaja arvates pidi minema pliidikubust üle vannitoa, võttes ka sealt õhku kaasa ja väljuma edasi korstnasse. Kuna aga korsten oli väga kõrge, siis kubust väljasurutud õhk leidis lihtsama väljapääsu vannituppa. Ja nii õhk liikuski: kubu-vannituba-kubu…
Üks tõsisemaid möödalaskmisi on vannitubade hüdroisolatsioon. Kes iseehitajatest pole sellest midagi kuulnudki, kes peab materjali liiga kalliks, kes teab, et keraamiline plaat peab vett, aga ei tea, et plaadivuuk seda ei pea. Nii hüdroisolatsioon tihti tegemata jääbki või on paigaldatud ebakorrektselt. Aastaid tagasi kukkus Tallinnas üks vann läbi põranda alumise korruse vannituppa. Tegemist oli 50 aastat vana puitvahelagedega majaga. Vannitoas nagu ikka kuivatati pesu ja käidi vannis, vett läks ka põrandale, alumiselt korruselt lisandus oma niiskus ja nii pool sajandit järjest.
Õnneks oli seekord korteriomanik jõudnud vaid vannivee lahti keerata ja vannitoas korrus allpool ei olnud hetkel kedagi. Millisel tasemel iseehitamine võib olla, seda võib näha lisatud fotol. Selle dušširuumi “autor” soovis ilmselt, et majavamm selle maja ruttu üles leiaks. Sellisele iseehitamisele võib järgneda ka majanaabrite hagi maja rikkumise eest ja arve majavammi kõrvaldamise eest. Kui see õnnestub.
Kui remont või ümberehitus on valmis ja te ei kavatse oma korterit võõrandada, siis sel hetkel probleeme veel pole. Kui soovite aga oma korterit müüa, on mured kohal. Seda juhul, kui ostja soovib pangast laenu võtta. Pankadel on tavaliselt kombeks võrrelda hindamisakti ja Ehitisregistri (EHR) andmeid. Kui hindamisaktis on kirjas, et korteris on WC, dušš ja avatud köök elektripliidiga, EHR-is aga, et korteris puuduvad tualett ja pesemisvõimalused ja et on eraldi köök puupliidiga, siis ei saa pank ka aru, millele laenu küsitakse, äkki tuleb midagi legaliseerimata ümberehitustest hiljem taastada? Nii soovitabki pank paberid korda teha uute andmete EHR-I kandmisega.
Selleks on läbi KOV-i (Tallinnas Linnaplaneerimisameti) kaks teed, mille vahel tuleb juba ehitustööde eel otsustada ja vajadusel kov-ilt nõu küsida. Kui muudatused on väikesed (avatud köögi jaoks on maha võetud mõni mittekandev sein, asendatud puupliit elektripliidiga), siis piisab tavaliselt Andmete esitamise teatise saatmisest kov-ile. Koos teatisega tuleb esitada ka 2 lisa, korteri arhiivijoonised, mõõdistusakt ja uus muudatustega joonis. Kui kõik dokumendid on korras, kannab kov andmed EHR-i kuu aja jooksul. Seega saab seda taotlust teha peale remonti.
Kui aga ümberehituse maht on suurem (näiteks korterisse on ehitatud WC ja dušširuum, paigaldatud kamin), tuleb dokumentidega aegsasti ja veel enne ehitustöid tegelema hakata. Tuleb koostada Ehitusteatis, millega koos täidetakse selle lisad, esitatakse arhiivijoonised ja nõuetele vastav ehitusprojekt. Kõik saadetakse digitaalselt korteriomaniku või selleks temalt volituse saanud isiku poolt allkirjastatult kov-ile läbi EHR-i.
Kui KOV ei nõua avaldajalt 10 päeva jooksul täiendavaid dokumente, võib töödega alustada. NB! Üks eksitus, mis tihti tehakse on see, et ehitusseadustikku lugedes võib sealt jääda mulje, et kuni 60 m2 pindade renoveerimiseks pole Ehitusteatist vaja esitada ja kui mu korter on väiksem, siis nagu ei peakski dokumentidega vaeva nägema. Tegelikult loetakse renoveeritavaks mitte korteri pindala, vaid terve maja ehitusalust pinda. Pääsu pole.
Kõik teostatavad tööd tuleb dokumenteerida (ehituspäevik, fotodega kaetud tööde aktid, teostusjoonised, sertifikaadid, tulekollete paigaldusaktid), mis hiljem esitatakse Kasutusteatisega kov-ile. Kui nüüd on juhtunud, et dokumendid on jäänud õigeaegselt kov-ile esitamata ja remont ise dokumenteerimata, aga vajadus EHR-is parandused sisse viia on olemas, tuleb kõik tagantjärgi esitada. Sageli ei ole iseehitajal ehitustöödest mingit dokumentatsiooni ja siis on näiteks kaetud tööde aktide tagantjärgi koostamine üsna keeruline, sest kõik on juba kaetud ja viimistletud!
Tagantjärgi legaliseerimine on peavalu nii taotlejale kui ametnikele. Viimaste suhtumine tundub olevat loogiline: miks peaks tagantjärgi legaliseerimine olema kiirem ja odavam kui õigeaegselt dokumentidega tegelemine. Ja nii ongi! Pealegi suuremate loata ümberehituste puhul võidakse algatada ka ehitusjärelvalve menetlus, mis võib omakorda viia täiendavate rahaliste väljaminekuteni.
Mõni kuu tagasi ületas uudisekünnise õnnetu lugu kahe Viljandi noore korteriostust. Noored ostsid korteri kaasomandis majas. Kaasomanik lubas neile, et ei kasuta oma seaduslikku õigust astuda 2 kuu jooksul ostja asemele, et korter ise ära osta. Juriidiliselt on selline lubadus õigustühine. Hiljem mõtleski kaasomanik ümber ja soovis korterit ikkagi endale. Noored olid juba jõudnud alustada põhjaliku renoveerimisega korteris, mis juriidiliselt neile ei kuulunud, seega sisuliselt võõras korteris. Põhiliselt häbimärgistas ajakirjandus kaasomaniku sõnamurdlikku käitumist. Jäeti aga rääkimata, et selle renoveerimise jaoks ilmselt puudus ka kov-i luba. Sellise loa saamiseks lähebki tavaliselt 2 kuud aega (ehitusprojekti tellimine, asjaajamine ja peale Ehitusteatise EHR-I saatmist veel 10 päeva vastuse ootamist). Õiges järjekorras toimetades ja seadust järgides ei oleks neid remonditöid veel tegema hakatudki enne, kui korter ka kinnistusregistri järgi noorte omaks oleks saanud. Kiirustamine ja teadmatus viisid selleni, et noored kulutasid võõras korteris oma aega ja raha. Lõpuks jäädi ka korterist ilma. See on konkreetne näide sellest, milleks on vaja kompetentset maaklerit, keda neil noortel ilmselt ei olnud. Iseenda tarkusest toimetamine võib väga kalliks minna.
Ametnikud ja kov-id erinevad üksteisest väga palju, kuigi nad väidavad, et köik tegutsevad ühe ja sama Ehitusseadustiku alusel. Seaduse teksti annab aga erinevalt tõlgendada. Näiteks kui paneelmaja korteri elutuppa soovib omanik teha avatud köögi ja tekitada korterisse nii endise köögi arvelt üks magamistuba juurde, siis üks Tallinna ehitusjärelvalve nimetas seda mööbli ümbertõstmiseks ja talle piisas andmete esitamise teatise saatmisest, et kanda EHR-i avatud köök ja ühe toa lisandumine korterisse.
Mõned kilomeetrid eemal Maardu linnas suhtuti samasse küsimusse aga kardinaalselt teistmoodi. Kuna ka avatud köögi jaoks on vett ja äravoolu vaja, siis tuleks vannitoa seina freesida 2 ava D 30mm ja 1 ava D 45mm. Kohalik ehitusjärelvalve nimetas neid avadeks kandvates seintes (mida üks 50 mm sein kindlasti ei ole, pealegi ka kandvatesse seintesse võib ilma selleks luba taotlemata ja ehitusprojekti koostamata freesida avause kuni 150 mm).
Maardu ehitusjärelvalve nõudis nende 3 ava freesimise jaoks Ehitusteatist (koos täisprojektiga ?!) ja sellele hiljem järgnevat Kasutusteatist. Veel arvas kohalik ehitusjärelvalve, et nende 3 väikese ava jaoks on vaja taotleda KÜ üldkoosoleku kooskõlastust või vähemalt poolte majanaabrite luba (40 allkirja!). Seda võib julgelt nimetada ebaproportsionaalseks nõudeks. Erilise vastutuleku korras lubati, et Maardu Linnavalitsus ise teavitab kõiki korteriomanikke kavandatavast ümberehitusest (kolmest väikesest avast ühe korteri piires). Selleks siis ehitusprojekti nõue, sest mida sa muidu majaelanikele selgitad. Samas pole karmile korrale vaatamata märgata, et Maardus oleks olukord rõdude kinniehitamise, ühesuguste korterite lisauste paigaldamisega (ka kaasomandis olevatele pindadele) olukord parem kui mujal.
Maardust veelgi karmimad nõuded on meie põhjanaabritel, kuid neil on natuke teine olukord korterite omandusega. Korteriühistud on seal aktsiaseltsid ja kõik korterid majas ja kinnistu tervikuna kuuluvad aktsiaseltsile. Inimene, kes elab ühes aktsiaseltsi korteris, ei oma seda konkreetset korterit isiklikult, vaid omab aktsiaseltsi aktsiaid, mis vastavad tema korteri suurusele. Siit ka karmimad nõuded majaomaniku ehk aktsiaseltsi poolt.
Korteri kasutaja ei tohi majaühistu loata ja kontrollita teostada mitte mingit remonti korteris. Kõigi korterite välisuste tagavaravõtmed on ka majaühistu käes ja neid lukke ilma ühistu loata vahetada ei tohi. Lõpptulemusena on selline range kord maja välimusele ja tervisele kindlasti kasulik ja välistab juba kirjeldatud dušširuumide tekke ja muud iseehitamise apsud.
Kokkuvõtteks
1. Enne kui alustate remonti/ehitamist, tehke kindlaks milline on antud tegevuse mahtu arvestades loa/teavitamiskohustus. Kindluse mõttes konsulteerige kov-I spetsialistidega.
2. Kui on selgunud, et teie ehituse maht on väike ja piisab Andmete esitamise teatisest. Pange peale tööde lõpetamist kokku vajalikud materjalid ja saatke need digitaalselt otse kov-i. Seal vaadatakse kogu pakett läbi ja kui kõik on korras, tehakse parandused EHR-is.
3. Kui on selgunud, et peate esitama aga Ehitusteatise, koostage kõik vajalikud dokumendid. Projekteerimisel kasutage kindlasti spetsialistide abi! Saatke kogu pakett läbi EHR-i KOV-i.
4. Kui 10 päeva jooksul peale dokumentide esitamist EHR-i pole teiega kov-ist ühendust võetud, võite alustada töödega. Dokumenteerige kogu ehitustegevus! Mida rohkem dokumente ja mida põhjalikumad nad on, seda parem.
5. Kui ehitus on lõpule jõudnud, tuleb jällegi läbi EHR-i esitada kov-ile Kasutusteatis. Kui kov-il on märkusi, leiate need EHR-ist, täiendate ja parandate seal märkused Kasutusteatises ja saadate uuesti kov-i. Kui kõik dokumendid on nõuetele vastavad, tehakse kov-is parandused EHR-i.
Tundub pikk ja keeruline, aga see on samas lühim tee. Seda võib õigeaegselt dokumente esitamata jätmisega vaid pikendada ja kallimaks muuta.
