Suurim erinevus on tegevus objektil
Kõige suurema erinevusena Prantsusmaa ja Eesti ehitustegevuses nimetavad prantslased ehitustegevust objektidel. Meil on täiesti tavaline pilt, kus põrandategija ootab kannatamatult, millal maaler seina peal viimased pintslitõmbed teeb. Või ehitusjärgne koristus muutub vägisi ehitusaegseks koristuseks.
Prantsusmaal läbisegi sebimist ei lubata. Iga eriosa tööetapp peab olema eelnevalt lõpetatud, alles siis võib järgmise etapiga alustada.
Igal ehitusplatsil on kohustuslikus korras kontrolliasutus, kes kinnitab ehitustööde vastavuse projektile ja ühtlasi jälgib tegevuste kulgu. Koheselt, ehitustööde alustamisel, nõuab arhitekt ehitusettevõtetelt ehitustegevuse standarditele vastavusse viimist. Arhitekt võib tööde eest maksmise peatada.
Objekti lõppemisel toimub üldine kontrollikülastus ja klient võib avaldada pretensioone. Ka see võib peatada ettevõtetele tööde eest järelejäänud tasu maksmise (reeglina 10%). See puudutab kõiki kohti, mis ei ole vastavuses standardile ja/või halvasti tehtud. Niinimetatud turvalisuse komisjon on kohustuslik juhul, kui objekt on avalikuks kasutamiseks laiemale üldsusele (koolid, kaubanduskeskused jms).
Sarnane Eesti normidega on näiteks, et elektritöid kontrollib komisjon enne, kui ehitis lülitatakse vooluvõrku. Elektriettevõtted peavad olema pädevad ettevõtted. Tuleohutust tagavad eraldi standardid ja seda kontrollib turvalisuse komisjon, kuhu kuuluvad tuletõrjujad, politseinikud ja haldusametnikud. Seejärel väljastab komisjon n-ö ehitise avamise loa.
Üldjuhul kehtib kümneaastane garantii
Üldine reegel on, et kõikidele ehitusobjektidele, nii avalike kui ka eratööde puhul, kehtib 10-aastane garantii, millele ettevõtte peab kohustuslikult alla kirjutama ja klient võib edasi kaevata halvasti tehtud tööde osas.
Eestis ehitusseadustik sarnast garantiid ette ei näe.
Dokumendid esitatakse Prantsusmaal paberkandjal, kuid üha enam ka digitaalselt. Kõikidel suurematel ehitusplatsidel koostatakse DTU dokument (ühtne tehniline dokument), kuhu on kantud tehtavate tööde liigid, samuti ehituseks kasutatavad materjalid. See võimaldab ettevõtetel koostada tööde kavandatavat maksumust.
Selles osas oleme lõunapoolsest rahvast enam edasi jõudnud. Meie e-ehitusregistri süsteem on heaks eeskujuks.
Vanad ohtlikud või elamiskõlbmatud majad üldiselt lammutatakse maavalitsuste korralduse kohaselt. Eestis kohaldatakse seda samuti, kuid protsess vastava käsuni on keerulisem ja eraomand rohkem kaitstud.
Allikas: Domus Kinnisvara
