1. Kahe ruumiga akende puhul tuleb sisemisele raamile panna tihend kogu ulatuses. Välimisel raamil tuleb aga ülaosa jätta osaliselt ilma tihendita – nii saab niiskus klaaside vahelt välja auruda.
2. Rõdusid ei tasu liialt tihedalt kinni ehitada – rõdu peab saama hästi tuulduda.
3. Kui tihendad aknakasti ja seina vahelist pilu vahtplastiga ja seal on enne takud, siis tuleb vahtplast lasta seestpoolt nii, et takud jääksid väliskihti, niiskuse liikumist takistav vahtplast aga sissepoole. Vastupidiselt tihendatud aknakast kõduneb kiiresti, sest niiskus jõuab seespool olevast taskust läbi ja kondenseerub vastu vahtplasti, mille tagajärjel aknakast niiskub ja hakkab kõdunema.
4. Kui elamul on katuslagi ja sellele paigaldatakse uus kate või kate koos lisasoojustusega, siis tuleb jälgida, et konstruktsioonile rajataks ka tuulutus.
5. Jälgi ise või kutsu spetsialist, et teha selgeks, kas ventilatsiooniavad ikka avanevad ventilatsioonikorstnasse. On olnud kurioosumeid, kus vannitoa ventilatsiooniava avaneb hoopis ehituskonstruktsioonide vahele (nn sankabiini lae peale), selle asemel, et see oleks juhitud läbi kanali WC tagaseinas olevasse ventilatsioonikorstnasse. Elanikud aga kurdavad, et vannituba on külm ja niiske ning nõuavad maja otsaseina soojustamist. See kulukas töö võib küll mõnevõrra parandada tagajärgi, kuid probleemi põhjus jääb alles.
6. Akende vahetamisel tuleb jälgida, et need oleksid tuulutuspiludega või siis nn mikrotuulutuse võimalusega. Liigniiskuse ennetamiseks tuleks paigaldada köögi ja WC ventilatsioonirestide asemele lõõriventilaatorid. Võimalik on soetada ka ventilaatorid, mis käivituvad automaatselt liigniiskuse puhul.
7. Korterelamus tuleb jälgida, et küttepinnad oleksid projektikohased (eriti ühe-toru süsteemi puhul, milles küttevesi voolab järjestikku läbi mitme korruse küttekehade). Vastasel juhul saab süsteemi tasakaal rikutud ja mõned ruumid võivad selle tõttu olla alaköetud, see aga vähendab korteri tuulutamise võimalusi ja tekib hallituseoht.
Samuti põhjustavad ebaõiged küttepinnad küttekulu kasvu elamus. Kuigi küttekehad asuvad korteri sees, ei ole korteriomanikul nende muutmine omatahtsi lubatud, sest need on korteriomanike kaasomandis. Vaatamata sellele on juhtumeid, kus küttekeha halva väljanägemise tõttu on need asendatud kaasaegsetega. Siin on aga suur oht, et küttepinda ei osata valida. Kauplustes on näiteks alumiiniumradiaatorite valikuks pakutud tabelit ruumi pindala ja küttegraafiku järgi. Kahetorusüsteemi puhul see enam-vähem kehtib, kuid ühetorusüsteemi puhul mitte. Kui ostja ei konsulteeri vastavat arvutust oskava asjatundjaga, saab ta suure tõenäosusega vale pinnaga küttekeha.
Muuseas, nii liiga suur kui ka väike küttekeha (ka liiga madal ja liiga kõrge temperatuur) võivad tekitada hallituseohtu.
