Looduslikult kasvab Eestis kümmekond kibuvitsaliiki, neist suurima levikuga on kurdlehine kibuvits, kes on hakanud rannaaladel kohati liigagi võimust võtma. Põhjanaabrid on sellele invasiivsele võõrliigile asunud jõuliselt pidurit tõmbama.
Tavalise kõrvitsana kasvava spagettkõrvitsa omapärane viljaliha võimaldab köögis mänglevat vaheldust. Huvitav, tervislik ja maitsev köögivili igal juhul.
Kui aias kasvab rull- ja taldrikkõrvitsaid, pole muret, mida suvel pannile panna või grillivardasse torgata.
Hariliku kõrvitsa (Cucurbita pepo) lühema kasvuajaga teisendeid, millel süüakse noori, poolküpseid vilju, kutsutakse suvikõrvitsateks.
See, et oma aias võib noppida puult mahlase virsiku või magusa aprikoosi, pole Eestis juba ammu enam mingi ime.
Aastaid tagasi sain ühes koduaias proovida otse puult võetud virsikut.
Iirised on ütlemata kaunid lilled. Aediirise eksootilise õie ehitus ei sarnane mitte ühegi teise püsiku omaga. Neid kaunitare kimbutavad ka mõned haigused ja kahjurid.
Kaunis aed on suur väärtus, mis pakub hingele palju. Kui aga aed on alles rajamisjärgus või tuleb vana ümber teha, võib peagi selguda, et see on üsna kulukas ettevõtmine, milleks ei pruugi raha jaguda.
Kasulikke näpunäiteid gladioolide kasvatamiseks.
Gladioolid armastavad päikselist kasvukohta, kus muld on 30–40 sügavuselt haritud, viljakas ja kergelt happeline (pH 5,5–7).