Eesti seadused näevad ette, et eramaja omanikul peab olema professionaalse korstnapühkimise akt ette näidata iga viie aasta tagant. Seega kui kõrgele ronimine pole probleem ja on võtta korralikud töövahendid, võiks ju vahepeal ise selle töö ära teha.
Keraamilised plaadid muutuvad aina suuremaks, ent nende paigaldus võib olla keerukas: vaja läheb mitut inimest, spetsiaalseid tööriistu ning plaatijad, kel suurte plaatidega kogemust vähe, ei soovi seda hirmutavat tööd ette võtta.
Ühenduses loodusega saame olla mitmel moel. Üks võimalusi on valida oma kodu rajamiseks ehitusmaterjal, mida on kasutanud meie esivanemad juba aastasadu.
„Vanades majades on ruum ise niivõrd ilus ja nauditav, et justkui ei peakski enam midagi tegema,” sõnab Piret Tamsalu, kes kujundas poeg Eriku esimese oma kodu.
„Poeg lasi mul tegutseda, mulle see väga sobis,” ütleb Eesti suurimas kivi-ja bituumenkatuse
Keraamiliste plaatidega kaetud trepid võivad talvelibedaga väga ohtlikud olla. Treppidel libastumist saab vältida trepipinna jäätumist ära hoidva küttekaabliga, mille kasutamise elektrikulu ei olegi nii suur, kui arvatakse.
„Me tõmbame ligi seda, millises häälestuses ise oleme. Kui tahad olla külluses, soovitan praktiseerida tänulikkust,“ õpetab kanaldaja Ilona Karula. „Ole tänulik, et saad nõusid pesta voolava vee all ja magada valgete linade vahel.
Kopsuklamüdioos on nakkushaigus, mis levib piisknakkusena. Kuigi mitte kõik inimesed ei jää haigeks, võib see teatud tingimustel põhjustada ka tõsisemat haigestumist.
Kui enamasti jõuavad sibullilled meile Hollandist, siis teadlase-paberitega aednik ja mitme aiandusraamatu autor Andi Normet kasvatab neid kodusel Põlvamaal Issako-Peetri talus enam kui hektari suurusel põllul, millest kevaditi on raske ahhetamata mööduda