Käes on talvine rahu ja vaikuse aeg – aiatööd on jaanuariks tavaliselt otsa saanud. Kuid uksetagused, rõdud ja aknapealsed võiksid ka talvel meid lilleiluga rõõmustada.
Pimedal ja hallil ajal on värvikad lillepotid tore kaunistus.
Esimesed öökülmad on taimi juba kergelt näpistanud, nüüd on aeg teha külmaõrnemate taimede talvitumiseks edasisi ettevalmistusi.
Möödunud talv mõjus roosidele üle Eesti laastavalt, seda nii lume raskuse kui ka mitmete haiguste tõttu.
Kui kaevad sügisel aiamaa läbi, jõuab orgaaniline materjal kiiremini ringlusse, vähemaks jääb haigusi, kahjureid ja umbrohtu ning talvekülm saab parandada mulla struktuuri.
Mullaharimine loob soodsad kasvutingimused kultuurtaimedele.
Puud seovad aia maastikuga ning loovad turvalise miljöö. Hästi kasvav puu on aia uhkus! Millised puud võiks aeda sobida?
Puu toodab endale toitaineid fotosünteesi abil. Nende najal valmivad seemned ja viljad, millest ka inimene kasu saab.
Mida teha, et aed peaks paremini vastu põuale ja üleujutusele?
Viimastel aastatel on selgelt näha, et Eesti kliima on muutumas: ilm on läinud heitlikumaks ja suviti kimbutavad meid põuaperioodid, mis vahelduvad tormide ja paduvihmadega.
Avades mõne seemnepaki, võime näha seal värvilisi seemneid. Mida see tähendab?
Värvilised seemned annavad juba kaugelt märku, et neid on keemiliselt töödeldud. Seda tehakse, et suurendada nende haiguskindlust ning seega parandada ka idanemisvõimet.
Seleeni on organismi normaalseks talitluseks vaja väga vähe, kuid selle puudus võib põhjustada tõsiseid haigusi. Asja teeb keeruliseks see, et seleeni suured kogused on mürgised.
Joosep Toots oli päris kindlasti üks Palamuse nutikamaid mehi ning tema kirju segapeenra võib lugeda tänapäevase taimekaitse ja söödava iluaia „vanaisaks“.