10 peamist viga muruniitmisel

kodus.ee
Shutterstock

Muruniitmisel tehakse sageli erinevaid vigu, mis on kahjulikud kas muru tervisele, muutes selle vastuvõtlikuks erinevatele haigustele, või niidukile, vähendades selle töövõimekust ja kasutusiga. Millised on levinumad vead, mida saaks kergesti vältida, selgitab Husqvarna niiduekspert Kristo Maripuu.

Murul lastakse kasvada liiga pikaks.

Optimaalne murupikkus niitmiseks on 50-100 mm. Pikema muru niitmine tavalise niidukiga võib rikkuda masina ülekandeid ja rihmasid, kuid pikas persepktiivis võib olla kahjulik ka murule, sest murule jääb suuremas koguses niidujääke, mis ei lagune piisavalt ära ning võivad maha jäädes tekitada hallitust. Alternatiiv on niidujäägid kokku koguda, kuid see tähendab jälle lisatööd niitjale.
 

Muru niidetakse liiga madalalt.

Ka teistpidi on vale: muru ei tohiks niita ka liiga madala niidukõrgusega, sest see kahjustab muru kasvu ning vähendab tema elujõulisust. Kui muru niidetakse liiga madalalt nt kuumemate temperatuuridega perioodil, võib muru lõplikult ära kuivada. Kindlaim on lähtuda optimaalsest niitmiskõrgusest, mis on 50-100 mm. Soovitan niita korraga mitte rohkem, kui 1/3 kõrrepikkusest - selliselt niites hoiame niidumasinat ja muru.
 

Niidukit ei puhastata.

Vahet ei ole, kas tegemist on klassikalise muruniiduki, raideri või traktoriga: kõikide niitmismasinate niiduorganid peaks pärast niitmist ära puhastama. Mittepuhastamise korral jääb niiduorgan täis erinevaid niidujääke, mis võivad järgmisel korral masinat liigselt koormata ning nii mõjuda halvasti ka seadme mootorile, ülekannetele ja rihmadele.
 

Niiduki tera ei vahetata.

Teatud regulaarsusega peaks kontrollima üle ka oma niiduki tera seisukorda. See kehtib kõikide niitmismasinate puhul. Kui niita kulunud teraga seadmega, tekitab see liigseid vibratsioone, mis pikas perspektiivis lõhuvad masinat. Samuti kahjustab kulunud ja nüri lõiketera muru. Muru ei lõigata, vaid rebitakse ja lõikepind jääb karvane ning kipub minema pruunikaks.
 

Niidukil ei vahetata õli ega puhastata õhufiltrit.

See kehtib bensiinitoitel töötavate niidukite kohta. Mõlemad tegevused mõjuvad halvasti niitmismasina mootorile, mis tulevikus ei pruugi õigesti käia ja võib ka määrima hakata. Pikas plaanis kahjustab see mootorit väga ja võib kaasa tuua kuluka remondi. Õlivahetus ja õhufiltri puhastus ei ole vajalik aga elektriga või akutoitel töötavatele niidukitele.
 

Bensiinitoitega niidukites kasutatakse vale kütust.

Bensiinitoitel töötavale aiatehnikale sobib kasutamiseks kas mootoribensiin 98 või spetsiaalne alkülaatbensiin, mõlemaid saab bensiinijaamadest ning ainult alkülaati aiatehnika kauplustest. Need on aiatehnika mootorile piisavalt turvalised. Alkülaatbensiini kasutamise puhul ei juhtu seadmetega midagi ka pikema seismise korral. Mootoribensiin 95 ei sobi aiatööriistadele selle etanoolisisalduse tõttu ning võib põhjustada mootori oksüdeerumist.
 

Talveks jäetakse kütus paaki.

Kui masina omanikud ei kasuta just spetsiaalset alkülaatbensiini, siis soovitav on kütus talveks siiski paagist välja lasta. Ka aiatehnikale sobiv mootoribensiin 98 võib pika seismise tõttu rikneda ja kahjustada niiduki karburaatorit. Nagu eelmises punktis mainitud, siis mootoribensiin 95 ei ole aiatööriistadele selle etanoolisisalduse tõttu üldse soovituslik.
 

Talveks ei eemaldata akut või jäetakse tühja akuga masin külma ruumi.

Kõikidele akutoitel töötavate niidukite omanikele tuletatakse meelde, et aku on alati soovitatav viia talveks sooja ruumi. Eriti kehtib see niidukite puhul, vähem aga traktorite. Oluline on niiduki aku enne talveks hoiule panemist ka korralikult täis laadida, sest tühi aku võib kergemini kahjustuda.
 

Niidukit ei hooldata regulaarselt.

Kõik niitmismasinad – robotniidukid, raiderid, traktorid ja ka tavalised muruniidukid – vajavad regulaarset hooldust, et need kestaksid aastaid. Sellele peaks kindlasti mõtlema enne niidukite talvisele puhkusele “saatmist”. Robotniiduki saab pärast hooaja lõppemist viia hooldusesse ning jätta n-ö “talvehotelli”, kus teda hoiustatakse ning tuuakse omanikele juba hooldatuna tagasi järgmise niiduhooaja alguseks.
 

Kevadel alustatakse niitmist liiga vara pärast külvi.

Uuel niitmishooajal tekib alati küsimus, millal võib uuesti niitmisega alustada. Enne niitmist vajab muru aga aeg-ajalt ka teistmoodi hooldamist ja turgutust. Varakevadel tasub oma muru seisukord üle vaadata, hõredamates kohtades muru juurde külvata ning kehvema väljanägemisega murule anda ka kasvuväetist. Seejärel anda murule natuke aega ennast koguda ja tihedamaks muutuda. Ning niitma võib hakata siis, kui muru on kasvanud vähemalt 50 mm pikkuseks.

Sarnased artiklid