Basiilikute hurm

HELI VIEDEHOF

Krimmi basiilik. | HELI VIEDEHOF

Basiilikuid võib iseloomustada kui kuninglikke, nõiduslikke, pirtsakaid, vürtsikaid ja hurmavaid maitse-, ilu- ja ravimtaimi. Iseloomustuste jada võiks pikalt jätkata, sest nende lugematute liikide, ristandite, vormide ja sortide seas on palju erineva kuju ja variatsioonidega isendeid, kes ei sarnane üksteisega lehekuju, kasvukõrguse ja mis kõige põnevam – lõhna- ja maitsenüansside poolest.

Mitmed tuhanded aastad tagasi oli basiilik Indias armastatud vürts. Sealt jõudis taim Vahemere maade kaudu Euroopasse, kus temast on aegade jooksul aretatud arvukaid sorte ja vorme. Nimetus „basiilik“ pärineb kreeka keelest ja tähendab kuninglikkust, millele viitab tema nimi kirjanduses – kuningarohi ja kuningapalsam. Kesk-Euroopasse tõi basiiliku Karl Suur, kes laskis teda kasvatada kloostriaedades ravimtaimena. Eestis teati ja tunti basiilikut maitseaiataimena juba eelmise sajandi alguses.